MONDAY EXPLORING

Kui mõnusa päeva veetsime me eile Kristinaga! Ta tuli paariks päevaks Melbourne, siis käisimegi laupäeva õhtul natuke veini joomas ja ka puusi nõksutamas (oh seda peavalu pühapäeval tööl olles!) ning kaks teist eestlast liitusid samuti! Oma keeles rääkimine mitu tundi järjest on lihtsalt nii äge ja selline luksus minu jaoks! Nii nii lõbus õhtu oli ja aeg lendas kuniks turvamehed viisakalt andsid märku, et baari hakatakse sulgema ning aeg koju minna haha! Saime eile uuesti kokku ning otsustasime minna The Shrine of Remembrance tippu, kust avaneb megailus vaade Melbournele. Klõpsisime pilte ja siiani olen nii vaimustuses oma uuest objektiivist! Käisime õhtust söömas ägedas pita kohas ning ma lähen kindlasti sinna tagasi, sest see falafeli pita viis lihtsalt keele alla! Nautisime ilma, sõime jäätist ja vaatasime Melbourne keskväljakul tennist. Hetkel on terve linn vaid tennis-tennis-tennis ja mulle sobib! Nii mõnus päev oli ning Kristina sai ka nautida täiel rinnal oma viimast linnapäeva, sest täna läks ta tagasi neid kuulsaid farmikaid tegema! Seda aega ma päris kindlasti ei igatse haha! Farmiannika päevad on minu jaoks ajalugu! Nüüd aga jätkan oma Uus-Meremaa tripi kokkupanemist, et ikka näeks ära kõik kõige ägedamad kohad! Päikest siitpoolt maakera! xx

***

How nice was yesterday! My Estonian friend Kristina was in Melbourne for few days, so we went out on Saturday (that headache next day...) and some of her Estonian friends also joined us and we had so much fun! Going out with Estonians is always million times more fun for me because we can talk and make jokes in Estonian which is so much better.  It's such a great feeling not to think and use your own language haha! We decided to meet up yesterday again and went on top of the Shrine of Remembrance where you will get such a great view of the city. I think one of my favourite views of Melbourne. We took some photos and I wanted to try out my new lens again and damn how much I love it! This perfect blur background is just absolutely amazing. We also went for dinner to new pita place and their falafel pita was just yummm! I really wanna go back there. We got some ice-cream and watched tennis in the city. Just perfect monday! Now she went back to do her glorious farm days haha! I really don't miss this time of my life! Now I will continue planning my NZ trip and make some good vegetarian food! xx

0

GRAMPIANS NATIONAL PARK

Kui mulle antakse töölt vaba nädalavahetus ja kes mind vähegi tunneb, teab et kodus mulle passida ei meeldi ning iga kell valin seikluse! Seega käisin peikale idee välja, küsisime auto kasutust kaheks päevaks,  kiirelt sebimise telgi ja vajalikud asjad ning otsustasime esimest korda koos telkima minna! Valisime Grampians rahvuspargi, mis on 250km Melbsist! Aga, ma tegin 12h vahetuse eelmine päev ja olin öösel 1ni tööl ja nii läbi omadega ning me saime voodist välja alles 10 aeg hommikul haha! Kui me algne plaan oli seal olla kell 12 päeval siis saime alles teele sel kellaajal! :D Otsustasime teha populaarse matkaraja, aga me ei teadnud et see saab olema selline mäkketõus! Väga raske oli ning ei soovita seda teha 30 kraadise kuumusega! :D Aga vaated olid mõnusad, mina tahtsin ikka ohtlikes kohtades istuda ja mu peika ähvardas mind mu uue kaamera puruks viskamisega, seega neid äärtel istumisi väga ei toimunudki. (Black Friday diiliga soetasin omale uue Sony a6300! :P ) Ta lihtsalt ei mõista, miks ma pean turnima nendes kohtades, aga minu jaoks on see adrenaliin ja olen elu aeg armastanud kõrgusi ning kõike mis paneb südame kiiremini põksuma ning ma muidugist olen ettevaatlik jne aga ma lihtsalt ei suuda end tagasi hoida kui näen kõrgusi. Ma arvatavasti tahan ikka Uus-Meremaal benji hüppe ära teha või siis vähemalt selle kiikumise... Eks näha ole kas julgust on benji jaoks, kiikumine toimub 110% isegi kui pean peika sinna tirima!
Kuna meie eeltöö selleks tripiks oli suht nullilähedane ja võtsime kõike vabalt, siis leidsime ühe kämpimiskoha tänu vanale heale Google'le ning selle farmi/kämping ala omanik oli nii äge hipi. :D Väga väga chill koht oli ning hommikul olime ümbritsetud kängurudega. Ma siiralt ootan juba märtsi, et saaksin oma õdedele näidata kõike ägedat Austraalias! Hommikul võtsime suuna hoopis ookeani poole ja kuna ilm oli 100% PÄIKE siis tegime korralikult Great Ocean Roadi! Ehk umbes 370km ilusaid vaateid! ;) Järgmises postituses rohkem sellest! xx

***

Somehow I got a weekend off from work and of course I couldn't waste it so we decided to spend a weekend somewhere out from the city! So we did our first camping trip together and explored Grampians National park which is 250km from Melbourne. Our plan was to be there at noon but the reality was that I worked previous night until 1am and was exhausted so we got there like 3pm and decided to do a "Pinnacle" hike which is popular and with nice views. We really weren't prepared that it's going to be a proper climbing and damn it was so hard haha!! It was also like 30 degrees and humid, but the views were worth it! Of course I wanted to sit on the edge of the cliffs and climb in "dangerous" places which for me wasn't dangerous at all. I have always loved heights, because I like the adrenaline what I get from it and I will never change with that haha! This is my thing! My boyfriend didn't approve and he was threatening to throw my new camera haha but at least I got my photo right?! :D I want to do bungee jump in New Zealand or at least the swing attraction, will see how it goes! 
We didn't plan much for our hiking trip but we decided to sleep somewhere around there so dear old friend Google helped us and we found a cool camping area. The owner was such a great old hippie and the amenities were also really good for a camping spot. In the morning we were surrounded by kangaroos and when I got up to shoot sunrise (it was cloudy so 0 sunrise) they were literally everywhere! After packing our tent together we decided to take our direction towards the ocean! It promised 100% sun and it was the perfect opportunity to finally do the Great Ocean Road! Last time we did it in May and the weather was crap so we didn't get any views whatsoever! More about in next post! xx

0

NO BLUE MONDAYS

 Oh kui mõnus päev oli esmaspäev! Tegin hommikul vara trenni (olen paar kuud laisk olnud ja null motivatsiooniga) ning nautisin rahulikku hommikut ja seda kuumust! Päeval sain Liiliaga kokku, kellel oli viimane päev Melbsis. Niii kahju, et ta Sydneysse kolis, sest meil mõlemal olid samad huvid ja käisime tihti koos pildistamas ja lõunatamas! Ta just lõpetas oma õpingud sotsiaalmeedia turunduses, samas koolis kus mina käin. Et kuidas ma lampi eesti sõbranna leidsin? Nägin kuskil facebookis Melbourne grupis ta nime ja vaatasin et ohooo ta õpib seal koolis kuhu ma minna tahan! Saime kokku ning juttu jätkus pikaks ajaks! Igatahes, nüüd ongi põhjust Sydneysse minna! Nüüdsest mind kaamera eest leida ei või kui just peikat tüütama ei hakka. :P  Või siis hoopis ootan märtsini, ma ei tea kas olen siin maininud aga MU ÕED TULEVAD MULLE AUSSI KÜLLA! Või noh, siiani on piletid ostetud Singapurini ja lootsime et Black Fridayl tuleb mingeid soodukaid sealt edasi aga njetu. Ma ikka moosisin neid Eestis olles ja oktoobri lõpus ostsid nad piletid kuna ma leidsin lihtsalt nii hea pakkumisega piletid Singapuri (vaid 440€), et nad ei saanud EI öelda!  Aga kahjuks just nendel kuupäevadel, mis nad valisid, on vaid megaaaaakallid piletid Melbourne haha! Igatahes ma niiiiiii ootan neid ja ei jõua ära oodata, et saaksin näidata neile riiki kus olen juba üle 2 aasta elanud! Nad tulevad küll väga lühikeseks ajaks, vaid 9 päeva aga siiapoole maakera reisides tuleb arvestada ajakuluga ning samuti väike Ruben jääb sel korral koju empsi ootama! 

2019 algab igatahes väga ägedalt! Uus-Meremaa ja õed siia, mida veel tahta! Võib-olla uut kaamerat? Black fridayl oli vähemalt üks hea pakkumine, Sony a6300 megahea hinnaga mida ma olen kaua vesistanud, niiet tuleb vist ikka see ära soetada ja süüa nuudleid paar nädalat haha! 

***

No blue mondays whatsoever! Such a great day! Started with an early workout and it really gave me a good start for the day. I've been very unmotivated for past few months, haven't worked out at all and been feeling so guilty. I met up with Liilia, because it was her last day here in Melbourne so we decided to take some photos together and enjoy the day. I am so sad that my another Estonian friend is leaving Melbourne! We are studying the same thing and have same interests and it was always good to share the ideas! So from now on, I will go back to behind the camera only or I'm gonna annoy my boyfriend haha!  Or, I can wait until March! I don't know if I have mentioned here but my sisters will visit me in March!!! How freaking excited I am! Well actually we still have tickets only to Singapore, because when I was in Estonia I was trying to convince them to visit me and suddenly in the end of October when I found too good to be true flight deal to Singapore, they couldn't say no and bought the tickets! Sadly they chose the dates when there is no good deals to Melbourne haha! The flights from Singapore to here are soooo freaking expensive! Anyways, we were betting on Black Friday sale but that didn't deliver whatsoever. At least my dream camera was on sale! I think I have to buy it and the rest of the month eat noodles haha. I am very excited about upcoming months, so much to be happy about!  xx

0

I NEED MORE SUNDAYS LIKE THIS

Lubatakse ilusat päikselist ilma ning meil on auto ja võimalus Melbournest välja saada?! Jaaaaah palun! Vahetasin koheselt omale pühapäeva vabaks töölt ning hommikul suundusimegi Phillip saare poole! Viimati käisime seal juunis ning imetlesime kaugelt neid ilusaid randasid ja unistasime kuidas suvel seal peesitame! Pühapäeval sai see lõpuks teoks! Kui teel olles valisin erinevate randade vahel siis märkasin, et seal on ka koaalade kaitseala, mõeldud tehtud, otsustasime sinna kõigepealt minna, sest peika polnud kunagi neid näinud. No kui armsad loomad! Kes ei tea, siis koaalad magavad 20h oma päevast et säilitada oma aeglast ainevahetust, sest nad on low-energy dieedi peal. Ülejäänud 4h nad söövad haha, päris chill elu! Kahjuks nende kodud aina rohkem hävivad, sest inimesed võtavad metsa maha kodude rajamiseks ning ehitavad teid. Nii kurb! Õnneks on häid inimesi, kes loovad kaitsealasid nende jaoks! 

Peale nende armsate loomade vaatamist otsustasime päikest nautida! Avastasime erinevaid randasid, päevitasime ja võtsime 100% sellest mõnusast ilmast! Mul väga oli vaja Melbournest välja saada, nagu minu õnn sel aastal ikka, siis asjad ei lähe kahjuks endiselt väga hästi minu jaoks. Mäletate seda korteridraamat kus elasin ja mille tagatisraha tagasi saamisega meil probleeme oli ning kui kohtus käisime ja lõpuks augusti lõpus saime raha tagasi? Kahjuks see saaga jätkub sest poolteist nädalat tagasi kadus mu pangaarvelt 2000$. Peale segaseid kõnesid pangaga tuli välja, et see rendifirma omanik ei maksnud kunagi meile tagatisraha tagasi. See oli hoopis pank, kuhu ma augusti alguses tegin krediitkaardi pettuse avalduse. Ja kui 2 nädalat tagasi pank mulle helistas ja küsis lisadokumente uurimuse jaoks, siis mina heas usus hoopis canceldasin selle uurimuse, sest me ju "saime raha tagasi omanikult". Seega pank järgmine päev võttiski 2000$ "tagasi". Täiesti kreisi lihtsalt milline arusaamatus. Nüüd siis oleme alguses tagasi ning andsime avalduse sisse kohtusse, järjekordselt. Pank proovib aidata aga see võtab aega nädalaid... Ma ausalt ootan 2018 lõppu, sest see aasta on minu jaoks olnud üks elu halvimaid. Nii palju stressi erinevates eluvaldkondades ja vahel ikka viskab nii kopa ette. See elu ikka pidevalt viskab kive mulle siia tee peale ja ainuke võimalus on end motiveerida, et küll ka sellest üle saan ning asjad lähevad, PEAVAD, paremuse poole liikuma, aga ausalt ka, vahel on lihtsalt niiii raske! Mis seal ikka, tuleb jälle tegeleda sellega, sest see on mu Uus-Meremaa tripi raha haha! 

***

Wow finally we got good weather and we also had a car to get out from Melbourne! I quickly organised myself a day off from work to enjoy this sunshine and after a stressful week I really needed to relax! So on Sunday morning we headed to Phillip island where we had been in June and we loved it! On our way there I discovered they also have Koala Conservation centre so we decided to give it a quick visit because my boyfriend had never seen koalas and I love these animals! Sad thing is that their homes are being destroyed, of course by us humans... People build houses and roads and to do that they tear down so many forests which is home for wildlife. So sad!!! But luckily we have kind people who care about them and give them a new home!  

After cuteness overload we decided to enjoy the sunshine! We discovered some beaches and I even had a swim, even tho it was freeeeezing! I loved being back in nature and by the ocean, it really is my happy place. I am loaded with new energy now and I need it because I have to face the problem what occurred 1,5 weeks ago. Do you guys remember the flat drama where we had problems getting back our bond 2000$? Well, we are back at it. Long story short, turns out we never got our money back, it was all the time bank who gave us the money back because I filed a credit card fraud application. But when they called me about the case, I said we don't need it anymore because "we got our money back" or that was what we believed. So bank took 2000$ out from my account... So we are back at the beginning. Crazy right? Like how much longer I have to deal with this shit? I've really reached my limit and now I am going after it. So we are going to court again and this time I will make sure he will pay. I am really looking forward to this year to end. I've had many great moments and happy memories but mostly what I remember from this year has been only stress and so many down moments. So many challenges and there has been so many moments where I just can't handle all of this. I have so much to be happy about, I really shouldn't let these things to bring me down, but we all have weak moments and sometimes all of this gets me. But going back home or giving up is not an option, just have to motivate myself and have faith that things will get better! Xx

3

THANKS AUSTRALIA FOR MY JOBLESS MONTH

 Nagu instagramist lugeda võis 2 nädalat tagasi, siis sain veits "halvad" uudised. Iseenesest oleksin pidanud lakke hüppama õnnest, sest sain oma student viisa, aga minul hoopis jooksid pisarad, sest see tähendas kuu aega ilma tööta olemist! Ma olin reaalselt šokis, kui sain need uudised, see oli tõesti nii ootamatu ja täiesti võimatu!  Mu plaan oli töötada nii palju kui võimalik enne kooli, et koguda raha tulevaste trippide jaoks ehk olles "bridging" viisa peal, aga kuna mu student viisa võeti vastu reaalselt 1 päevaga, siis tingimused on, et töötamist võib alustada ametlikult kui kool algab ning vaid 20 tundi nädalas. Keskmine aeg viisa kinnituseks on 3-4 nädalat, tundub et ma sain olla selle õnneliku 1% hulgas kes saab koheselt, jess! Õnneks mu töökoht sai aru, kui endast väljas ma olin ja kuna nad on väga ranged paberimajanduse osas siis mustalt seal töötada ei saa ning võtavad mu 15.oktoobrist tagasi. Mu kolleegid olid samuti toetavad ning jagasid kontakte, kus saaksin mõned vahetused teha. Järgmine päev otsustasin hoopis selle olukorra enda kasuks pöörata ja kasutada neid nädalaid enda jaoks. Seepärast bookisingi piletid Gold Coasti, kus veetsin eelmine nädal paar päeva sõbrannal külas olles. PARIM OTSUS EVER! Nende päevadega ammutasin nii palju uut energiat ja nautisin igat sekundit rannas jalutades. Millegipärast on see linn my happy place.  Selle nädalaga olengi teinud paar vahetust ühes pubis, et mitte täiesti ilma sissetulekuta olla. Õnneks me elame peika perekonnatuttava juures, kus maksame vaid arveid, seega me väljaminekud pole nii suured. Ma arvan, et see lause peab paika, et kõik juhtub põhjusega! Naudin aega iseendale ning võtan ette paar väiksemat trippi! ;) 

See nädalavahetus on Melbourne ikka väga elav, sest siin toimub Austraalia jalgpalli Grand Final, mille puhul ka meie osariigil oli eile lausa riigipüha haha! Küll need aussid ikka leiavad põhjuseid, miks mitte töötada! Muideks, Austraalia jalgpall pole üldse meie jalgpallile sarnane. Ma siiani ei saa aru kuidas nad üldse seda JALGpalliks nimetada saavad, sest see on täielik tsirkus ehk nad tohivad palli käte ja jalgadega lüüa ning visata ning samuti tirimine jne ehk kõik on lubatud. Maailma kõige koledam spordiala haha! Aga siin on see väga teemas! :D Jagan ka pilte, kui mõned nädalad tagasi Liiliaga käisime klõpsimas ja lõunatamas, sest ega Melbournes iga päev 24 kraadi ei ole haha! Selle puhul pidi ka seelikult tolmu pühkima!

***

If you follow me on instagram, then you already know that 2 weeks ago I found out "great" news that my student visa got granted.  I should have been over the moon about it, but instead I was devastated haha! Why? Because that meant one month without work and without any income. The law here is that you aren't allowed to work until your course starts. If I'd been on bridging visa, I could have worked unlimited hours. My great plan was to be on bridging visa as long as possible and work as much as I can to save up for future travels, but that plan got cancelled. I really was so upset about it, because I wasn't expecting this to happen so fast!!! Average time for student visa process is 3-4 weeks, but mine literally got granted in 1 day!!! I guess I was the "lucky one".  The venue where I work at, is very strict so I can't work there until my course starts. So I had to take a 4 weeks break! 

Next day I decided to turn that situation around and use that time for myself! Money comes and goes, right? So I booked flights to Gold Coast to visit my friends. It was the best decision ever! Last week I spent few days there and really enjoyed every second of it! It was such an amazing little getaway!! So I guess everything happens for a reason! ;)

This week I'm doing also some shifts at the pub thanks to my manager who got me that little job! ;) So luckily I still have some income. :P Melbourne is also very busy this weekend because of the AFL Grand Final. Our state even has a public holiday because of football! Oh well, any excuse not to work for Aussies! 

0

HERE COMES THE LIFE UPDATE

Olen juba ammu tahtnud kirjutada, aga mida pole on AEGA! Viimased 5 nädalat olen kahe koha vahel jooksnud ning unetundide arvelt ei ole tahtnud seda aega võtta. Samuti suureks stressiallikaks on olnud endiselt see korter, kust me kolisime välja juuli alguses (!) ning mille tagatisraha 2000$ pole me siiani kätte saanud!!! Nii palju on juhtunud ning emotsionaalselt ja vaimselt on minu jaoks viimased kuud ühed raskemad olnud. Mulle ei meeldi olla negatiivne, aga ma reaalselt olen võidelnud päris paljude deemonitega ning see teekond on väga keeruline olnud. Kreisi mõelda, et "suvekuudel" olen olnud nii nukker, sest Eestis olles oleks just kõik vastupidi olnud! Siin tabas mind hoopis see talvemasendus!  Ma olin ära unustanud, mis tunne oli nagu "Eestis" elada haha (mõtlen siis ilma poolest).  Samuti on olnud palju häid hetki ning räägin sellest kõigest natuke lähemalt erinevate peatükkide kaupa!

Töö. Viimati kui blogisin (juuni keskel) siis mul oli kaks tööd, üks kohvikus ja teine restos, kus olin just alustanud. Juuli alguses otsustasin ära tulla sealt kohvikust, kuna nad ei maksnud üldse ning manager oli suht tropp ning mulle väga meeldis restos töötamine ja eriti nende makstud tunnipalk hehe seega pigem mõtlesin sinna panustada oma aega, sest inimesed olid ka ägedad! Paar nädalat töötasin vaid restoranis aga juuli keskel otsustasin siis otsida uuesti teise töö, sest tahtsin rohkem teenida ja oli vaja raha kõrvale panna. Leidsin megaägeda kohviku ja lahedate inimestega, kuhu sain koheselt tööle. Aga seda rõõmu jätkus vaid 5ks nädalaks, sest kui ta mind sinna palkas siis algne plaan oli et meie kohvik kolib kõrvalmajja ning ta tahtis mulle pakkuda supervisori kohta, aga kaks nädalat tagasi saime halvad uudised! Selle maja omanikud otsustasid tõsta rendihinda ning kuna me kohvik seda lubada ei saanud siis omanik otsustas kohviku üldse kinni panna! :( Seega eelmine esmaspäev oli mul viimane vahetus seal enne Sydney trippi. Õnneks sain selle ajaga korralikult kõrvale panna raha, aga suht kurb, et me koht kinni pandi, sest mulle meeldis seal töötada. Viimased nädalad jooksingi siis kahe koha vahelt, nädalas umbes 50-60tundi, thank god et mulle meeldis mõlemas kohas 100% töötada, sest see kindlasti tegi selle lihtsamaks! Aga mingi hetk ikkagist väsimus võttis võimust ja unetunde jäi väheks, pangakontot oli küll tore vaadata kui ikka jõudsin neid silmi lahti hoida. Nüüd siis töötangi vaid restos, kus mul on nii äge seltskond ning kuna mu working holiday viisa on vaid 13.septembrini, siis proovin kasutada max võimalust teha nii palju tunde kui võimalik, sest varsti saan teha vaid 20h nädalas!! Mis siis edasi saab?

Tulevik. Kes veel ei tea, siis Eestisse ma ei naase niipea! Alustan hoopis õpinguid oktoobri keskpaigast! Kuna see on mu ainuke viis jääda kauemaks Austraaliasse, siis pean maksma selle ilusa summa, mis on 8500$....  Oh seda Austraaliat ja nende viisamajandust! Hetkel maksan esimese kolme kuu õppemaksu ja viisa+kindlustus+agendi tasud milleks on 3700$. Veebruaris maksan uuesti 1650$ jne. Niiet varsti on pangakonto nullis haha! Palju stressi ongi tekitanud õige töö leidmine ning just raha seivimine. Kui ma saan oma viisa enne kursuse algust, milleks on 15.oktoober siis ma ei tohi töötada. Põhimõtteliselt ma proovin taodelda viisat viimasel minutil enne oma hetkese viisa aegumist, et saada ülemineku viisa (bridging visa) ning loodetavasti saab see granted oktoobri alguses. Kui varem, siis see tähendab mitu nädalat ilma sissetulekuta. Keeruline jutt, aga vist kõige lihtsam viis selgitada, miks olen rabanud tööd! Mu algus Melbournes ei läinud just kõige paremini ning viimaks 4 ja pool kuud hiljem võin öelda, et asjad hakkavad väga VÄGA vaikselt paika loksuma!

Stressiallikas. Ma ei tahtnud kirjutada sõna depressioon, sest see on suure tähendusega ja natuke hirmutav, aga pigem olen aus endaga ja mu teekonna jälgijatega. Välismaal elamine toob küll palju ägedaid elamusi ja kogemusi, aga ka palju raskeid hetki. Kõik ei loksu koheselt paika ja ka mina sain oma õppetunnid. Olen võidelnud koduigatsusega, outsaiderina olemisega ning paljude muude raskete hetkedega. Nagu ma alguses mainisin, see võitlus deemonitega on raske olnud ja päris korralik masendus tabas mind. See külm ilm ei ole väga kaasa aidanud, stress tööotsingutega ja raha seivimisega jne. Tööl olles muidugi naeratan ja proovin olla positiivne, aga sisemiselt olen päris katki olnud ja natuke kadunud. Pole olnud ka sotsiaalmeedias aktiivne, sest ma lihtsalt ei oska olla fake ja naeratada ja postitada, kui seda tunnet ei ole. Täna oli meil ka kohtuistung sesoses selle korteriga ning asjad on võtnud palju suurema pöörde. Ma ei saa sellest siin avalikult rääkida, kustutasin just pika valmis kirjutatud teksti ära, sest kahjuks me ei saanud täna mingit võitu, veel. Asi on natuke keerulisem ja peame nüüd suuri otsuseid tegema kui kaugele sellega minna tahame. 

Aga natuke ka headest asjadest! ♥

Me oleme megatänulikud mu peika perekonna tuttavale, kelle juures oleme juba üle kuu aja elanud!!! Kuna me ei leidnud koheselt uut kodu, siis tal polnud midagi selle vastu kui siin peatume. Ta ise oli juulis 3 nädalat Inglismaal perel külas ning me siis vaatasime ta kasse ja hoidsime kodul silma peal. Kui me oma tagatisraha tagasi saame, siis hakkame uut kodu otsima! Mina olengi viimased kuu aega tegelenud oma kooli kursuse valimise ja töötamisega ning mu peika võttis enda peale selle kohtuistungiga tegelemise, sest mul lihtsalt ei olnud enam energiat. 

Aga mu sünnipäev! Suuuuur suuuur aitäh kõigile õnnitlejatele!!! Ma olen Eestist päris pikalt eemal olnud ning tean et olen kaugenenud, aga mul teeb südame nii soojaks, kui ikka meeles peetakse ja kirjutatakse! Raske on hoida kõigiga kontakti, kui elada nii kaugel ja ega ma pole tahtnud väga kirjutada ka, sest ei taha kurta jne ning tahaks ikka olla see positiivne Annika! Aga nüüd on asjad paremuse poole teel! 

Kuna ma tahtsin Melbournest ja sellest stressist välja saada siis sünnipäev oli lihtsalt parim vabandus! Veetsime Sydneys 3 päeva ning saime eriti mõnusat ilma nautida, 26 kraadi ja vaid päike! Ma ammutasin selle väikse ajaga nii palju uut energiat ning armusin sellesse linna ja nendesse randadesse! Ideaalne linn elamiseks, kui tahad liita beach ja city elustiili. Teisel päeval juba me pidasime maha kaks pikka vestlust, et kas peaksime kolima, aga kuna meil on siin liiga palju asju pooleli ning meil mõlemad hästi maksvad tööd heade inimestega, siis otsustasime ikka Melbourne jääda. Mul on nii palju pilte jagada aga pole olnud aega, sest reedel oli mu kohviku sulgemispidu ning nädalavahetuse veetsin tööl. Nüüdsest töötan vaid ühes kohas ning aega endale on palju palju rohkem. Ma tahan uuesti trenni hakata tegema, liiga käest ära lasknud ennast juba ning samuti proovin olla sotsiaalmeedias aktiivsem! Tegin omale sünnipäevakingiks uue telefoni- Samsung S9! Lõpuks ometi epic kaameraga telefon ning proovin hakata ka rohkem videosid tegema! Tunnen end nagu uue inimesena! Päike ja puhkus teeb ikka imesid hehe! Ma olin eriti õnnelik ka selle üle, et sain lõpuks uuesti kanda märtsis soetatud päikesekleiti, mis oli mul siin kapis juba liiiiga pikalt seisnud! See oli nüüd ikka korralik life update! Ja see oli vaid lühiversioon haha! Loodetavasti asjad hakkavad sujuma nüüd või siis panen need asjad ise sujuma! Varsti on siin ka kevad ning loodetavasti saan  oma student viisa kergelt kätte ilma probleemideta ning 15.oktoobrist alustan sotsiaalmeedia turunduse kursusel! Tuleb olla positiivne ja nautida elu, sest see on ainuke võimalus! Vaikselt planeerin ka juba uut trippi ning see riik on olnud minu unistuste sihtkoht juba aastaid! ;)  Aitab sellest talvemasendusest haha! Mõnusat suve jätku mu kõigile lugejatele ja loodan et mõistate mu olukorda ning miks olen kadunud olnud!

Palju õnne ka mu armsale Eestile! Xx

0

MY BOYFRIEND GOT THE BIGGEST LIFE LESSON E V E R

Ja mis see life lesson siis on? Hoia oma asjad organiseerituna! Ja mis mina õppisin: "usalda aga kontrolli"! Eile lendas mu peika siis Perthi, et lõpetada ära oma 5 (!!!) puuduvat farmipäeva!!! Kuidas asjad siis sellise pöörde võtsid? Nimelt eelmise nädala alguses otsustas ta lõpuks taodelda oma teise aasta viisat (esimese aasta viisa saab läbi sel reedel), farmipäevad sai ära lõpetatud juba oktoobri lõpus (tema arvates) ning kahjuks ta ei saanud viisat 2 minutiga nagu mina, hoopis pandi bridging viisa peale ning immigratsiooni kodukal on tema avalduse juures investigation time 18-36 päeva.  Alguses mõtlesime, et noh mis seal ikka, las uurivad, farmikad ju tehtud ja igatepidi õigus jääda Austraaliasse teiseks aastaks ja lugesime neid farmikaid igat erinevat moodi kokku ja saime kogu aeg erinevaid numbreid. Mõtlesime riskida ja lasime asjal olla. Reedel tulin töölt koju ja ma pole oma peikat kunagi niiviisi stressis näinud, sest ta oli telefoni otsas immigratsiooniga, kes kinnitas kahjuks tema kartusi ning tal on puudu paar päeva. Kuna viimased 3 aastat on reeglid karmimaks läinud, siis nad reaalselt kontrollivad su palgalipikuid ning "reeglite järgi" peaksid iga päev töötama 8tundi, et saada täispäev kirja. Siin nende seadustega on üldse nii ja naa, sest kõik räägivad erinevat juttu ning väga raske on aru saada, keda kuulata. Valitsus paneb reeglid ja miinimumpalgad jne ning farmerid ei taha neid täita ja vaesed backerid on kõigega nõus, et saada need 88 päeva kirja ning garanteerida teine aasta Aussis. Aga kahjuks kõik asjad ei lähe enam nii kergelt läbi. 

Terve reede õhtu mõtlesime välja igasuguseid plaane, kontakteerusime kõigiga, kellel oleks mingeid farmikontakte Victoria osariigis, aga kes tahab kedagi tööle võtta 5-ks päevaks? Sellist asja enam väga ei eksisteeri, et keegi need "ära kirjutaks".  Kuna me mõlemad jõudsime otsusele, et ta lihtsalt peab ära tegema need 5 puuduvat päeva, siis ta otsustas kontakteeruda selle vana hea maasikafarmiga ning omanik oli lõpuks nõus ta tagasi võtma, aga tingimusel et teeb 2 nädalat! Eile siis saatsingi peika lennuki peale ja ta ise ka ei usu, et on tagasi seal maasikafarmis, kuhu arvas et mitte kunagi oma elus jalga tõstma ei pea hahaha!!! See on ikka korralik huumor! Väga kallis nali küll, sest lennukipiletid olid kirvehinnaga ning ta kaotab ka kahe nädala palga siin Melbsis, aga õnneks ta boss siin on nii okei, et võtab ta koheselt tagasi. Loodetavasti ta saab ikka sealt farmist peale oma 5 tehtud päeva ära! Saabki meelde tuletada neid hetki, kuidas me esimest korda seal kohtusime hehe! 

Võib-olla saab ta oma viisa koheselt ja ei uurita midagi, aga parem karta kui kahetseda, sest reedel saab ta esimese aasta viisa läbi ning selleks ajaks on tal tehtud täpselt 88 korrektset farmipäeva ning probleemi ei peaks olema. Kui ta ei oleks neid farmikaid nüüd tegema läinud ja kui ta viisataotlus oleks tagasi lükatud, siis poleks enam midagi teha olnud. Tagasi Euroopasse? Me mõlemad oleme olnud nii kindlad siia veel aastaks jäämisega, et selline asi tõmbas ikka jalad alt ära. Mis seal ikka, kannatab ära need paar päeva, korjab oma maasikaid nüüd ja sai korraliku õppetunni, et ei jäta nii suure tähtsusega asju viimasele minutile ja organiseerimata haha! Ta on mul vahel natuke udupea, aga nüüdsest on KÕIK paberimajandus minu käpa all! :D 

Õnneks kogu see situatsioon leidis lahenduse paari tunniga ja ma olen nii õnnelik, et meil on lihtsalt nii hea koostöö ning suhe, kus mõlemad toetame teineteist ja leiame lahenduse kõigele. Ei oskaks paremat partnerit soovida, kellega oma elu jagada!

***

And his life lesson? Keep your life organised haha! And what I learned? Trust but check! So yesterday my boyfriend packed his stuff and flew to Perth to finish his 5 (!!!) missing farm days! How  the hell did things end up like that? Well that's a bloody good question! 

So last week he finally decided to lodge his second year visa application, he had finished 88 farm days by the end of October (at least he thought) but sadly he didn't get his second year visa in 2 minutes like me. Instead, he's been put on bridging visa and they will investigate his application (18-36 days). At first we thought, well fuck it, let them investigate, he has done farm days and everything should be fine.  All the websites and forums give so much different information, so we just decided to leave it. When I came home from work on Friday, I've never seen my boyfriend that stressed! He was on the phone with immigration and they confirmed his biggest nightmare, what was not completed 88 days!!! Australian laws are bullshit, everybody are telling the different story and it is very hard to figure out what is the right answer. It sucks that they use backpackers so much, they make those "awesome" laws, like how many hours and days you have to do, what minimum wage you should earn, what are fair laws etc but no farmer is paying you that fair wage or give fair conditions! So thats why I would never live in that country, because all that hassle is just not worth it! 

We spent hours on Friday night to figure out the solution and tried all the contacts around Melbourne/Victoria, but who wants to hire somebody for 5 days? We quickly realised that it ain't gonna happen and he had to find a legit farm, where he will get his payslips etc, so he had to contact his old farm, famous strawberry farm where we met too haha! Finally this owner agreed to take him back, but on a condition of working there for 2 weeks. So yesterday he flew back and today he was already picking strawberries, he also couldn't believe that he had to go back there, a place he hated so much haha! What a life lesson! Very valuable and very expensive one, because the flight already was so expensive, +he will loose his 2 weeks pay here in Melbourne, but luckily his job is waiting for him. He called me today and said that he actually earned pretty good money on that farm, compared to last year. :D So we won't be in minus at least! Hopefully he can come home in 5 days and don't have to do 2 weeks! ;) At least he can relive all those memories how we first met there! If you didn't know, our love story started there, whilst picking strawberries haha! 

Anyways, maybe the immigration even won't check his visa, but better be safe than sorry! Not good idea to risk something like that! If his visa would have been denied Friday, we would be out of options and hope he won't get investigated. His first year visa runs out in 4 days and by that time he should have exactly 88 correct farm days and I don't see a problem, why he wouldn't get that. All these months we've been focusing on staying in Australia for another year and this problem really didn't occur my mind. Going back to Europe, like in a month? No way! We aren't ready yet to go back so hopefully everything goes well! So he just has to suck it up, do those days and at least got a valuable life lesson haha! From now on, I am the organiser in this relationship! :D 

Luckily we found a solution only in few hours and I am so happy to be in a relationship, where we support and balance each other and always find a solution. No matter what challenges life throws at us, I know we can get through it all, together! Could't imagine a better partner to share my life with! 

0

EXPLORING MELBOURNE SURROUNDINGS

Laupäeval rentisime auto, et avastada kuulsat Phillip saart, mis on Melbournest 1,5h kaugusel ja väga populaarne getaway igal aastaajal! Kui hea oli saada linnast välja ja nautida loodust! See on koht, kuhu kindlasti peab tagasi minema suvel, sest need rannad olid nii ilusad! Ma ei tea kuidas osad suutsid seal vees olla ja surfata! Mul peaks seljas olema vist 10 wetsuiti. :D Kreisi oli ka vaadata ookeani kaugustesse ja mõelda, et järgmine maa/manner on Antarktika (ok, tegelt on ka Tasmaania seal haha aga you get the point) ning kuna me just lõpetasime "Blue Planet" sarja, siis see oli nagu eriti aktuaalne. (Kes ei ole näinud, vaadake!) Globaalne soojenemine ning plastiku kasutamine on nii igapäevane teema, seega loodan et paljud teevad oma valikuid teadlikumalt. Ma olen juba ammu kilekoti vastane, aga kahjuks Austraalia on sel teemal väga maha jäänud ning kõik pakivad oma toitu nendesse hallidesse kilekottidesse, mis on muidugist tasuta. Finally nad hakkasid mõtlema ning 20-ndast juunist peab kilekottide eest maksma hakkama! Väike samm vähemalt! Ma vean kogu aeg oma riidest poekotti kaasas ja noomin oma peikat ikka sajaga kui ta selle halli kilekotiga koju tuleb haha.  Samuti ei söö ma juba  peaaegu 2 aastat (?) punast liha ning paar kuud olin ka täiesti kana vastane, kuid nüüd vahel ikka luban seda omale, sest muidu minu ja peika koos kokkamist ei eksisteeriks. Mitte et see praegugi olemas oleks haha! Proovin alati valida vegetarian toitu või siis kala kana asemel. Ma arvan et me kõik saame anda väikese panuse ja vähendada plastiku olemasolu! Näiteks vaheta oma plastik hambahari bambuse vastu ning ära haara kõrre järgi. Lihtsad pisikesed asjad! Okei ma kaldusin oma Phillip saare teemast väga mööda, aga minu jaoks on looduse/loomade kaitsmine alati olnud nii südamelähedane teema. 

Kuna see saar on kuulus "pingviinide paraadi" poolest siis terve päev mõtlesime et lõpetame oma päeva sellega, kuna nad tulevad päikeseloojanguga ookeanist oma söömingult tagasi "koju". Kohale jõudes saime kõik nagu puuga pähe ja olime veits üllatunud kui nad küsisid selle eest 26$, sest see on ju wildlife. Kuna me olime sinna jõudnud liiga hilja ja n-ö need "vaatekohad" olid ära võetud siis otsustasime selle hoopis vahele jätta ning vaatasime teiselpool saart imeilusat päikeseloojangut! Tegelt kahetsesime kõik, et ikkagist ei teinud seda, aga no ongi põhjus tagasi minna ja soovitavalt nädala sees! ;) Loodetavasti näeme siis ka humpback vaalasid, sest maist oktoobrini liiguvad nad põhja poole soojematesse vetesse! Samuti saab seal näha hülgeid, aga selleks peab paaditripi võtma. Ehk siis Austraalias on võimalik näha ikka kreisit wildlife, aga selleks peab ka natuke õnne olema ja raha hehe! ;) 

***

On Saturday we hired a car to explore Melbourne surroundings and we headed to Phillip Island, what is known as very touristic getaway. Even tho we have winter here, it was so lovely to be in the nature and close to ocean! We even saw some wildlife but no humpback whales or dolphins. :(  Right now they are travelling towards north and may to october is perfect timing to spot them! Phillip island is also known for "Penguin Parade", where thousands of penguins come "home" in the dark after their busy day of feeding in the ocean. It was Saturday night and quite busy there and we were so surprised that they asked 26$ for it! We all thought that it's gonna be for free haha!  Anyways we decided to skip that because we were way too late and afterwards regret it haha! At least we witnessed amazing sunset! I really wanna go back to this island because all the beaches were amazing. I can't understand how some people were able to surf, I think I'd need like 10 wetsuits haha! I'm gonna wait until summer! 

1

WHY I QUIT MY JOB

Jagasin 2 nädalat tagasi uudist instagramis, et tulin töölt ära ning pole ammu nii õnnelik olnud! Aitas sellest emotsionaalsest karussellist, mis see töö põhjustas! Kui ikka ei sobi kuhugi, siis ei tasu end muutma liiga palju ka hakata, et sobiks! Ma kirjutasin siia ka varasemalt pika postituse, kuidas tundsin end outsaiderina seal restos töötades ja see kahjuks väga palju ei muutunud. Proovisin olla positiivne ja panna see kõik selja taha, aga kui 2 manageri ikka pidevalt nähvavad ja rikuvad su tuju, siis üks hetk muutus see väljakannatamatuks. Samuti tundus, et ainuke viis nendega hängida oli iga päev peale tööd dringitada, aga kahjuks see pidev alkohol ei sobi minu eluviisiga kokku. Ma olin ka ainuke, kes ei suitsetanud ning iga nädalavahetus nendega ei pidutsenud... 19.mail oli seal üks vahejuhtum, mis muutis minu suhtumist ja mõnes mõttes ka avas mu silmad, et miks ma ikka siin töötan? Ma olen eestlane, minu emakeel ei ole inglise keel ja kui mõned inimesed, ennekõike manager, teeb sinu keelelise oskuse kohta nalja, siis asi lihtsalt ei ole väärt enam minu energiat. Ma ausalt teen vahet naljal ja lõõpimisel ning naeran isegi kaasa kui panen pange, aga kui sa tunned et see nali on 100% õelus, siis tuleb lihtsalt ära jalutada. Kui ma oma peikale sellest rääkisin siis paratamatult tulid ka pisarad ja taaskord sain aru et see töökoht ei ole mulle. Otsustasin lahkuda töölt, veetsime järgmise päeva 12 apostli juures ning eks ikka olid mul ka kahtlused, sest mul ei olnud uut tööd ootel.  Kui esmaspäeval tööle läksin, rääkisin peajuhatajaga ausalt kõigest ning MIKS ma ära lähen. Kuidas ma lihtsalt ei sulandu sinna, erinevad nähvamised ning need keelega seotud vahejuhtumid. Ta oli väga mõistev ja vabandas ette ja taha, et ma üldse sellises olukorras pidin olema ja proovis leida lahendust, et äkki ikka jääksin ja ta räägib teiste juhatajatega. Aga ma arvan, et see oleks tekitanud veel rohkem ebamugavust ning otsustasin koheselt lahkuda. Võib-olla oli aeg, et keegi ütleks seal ausalt asju välja ning tegin oma viimase vahetuse järgneval päeval. Koheselt teadsid sellest kõik ning osad managerid/supervisorid tulid mu juurde ja ütlesid, et kui kahju et ära lähen ning ka nemad on märganud erinevaid nähvamisi paljude inimeste vahel ja kuidas see on tekitanud halva vibe tööl. Seal töötamist alustades poleks ma ealeski uskunud, et asjad sellise suuna võtavad. Võisin küll kaotada ühe oma sissetulekutest, aga vastutasuks sain tagasi oma heaolu.

Nüüdseks on 2 nädalat möödas ja mul ei ole enam sellist stressi. Töötan hetkel vaid kohvikus, kuid hakkan homsest uut tööd otsima, sest kahjuks kohviku palk on lihtsalt nii-nii madal et end ära ei elata, aga vibe seepoolest rõõmus ja vaba. Ma arvan et paljud välismaal eestlased on olnud minuga sarnases olukorras. Vahel peab riskima ja ei tasu kannatada, sest alati saab uue töö leida. Ma ei tulnud siia mingit karjääri tegema, tahtsin vaid raha teenida et samal ajal reisida ja avastada Austraaliat. Igal asjal on piir ning olen tänulik iseendale, et suutsin sellest üle olla ning tegin lõpparve enne kui oleks liiga hilja olnud! Tänu töölt lahkumisele tekkis lõpuks vaba aega ning sain üks päev kokku ka teise Melbournes elava eestlasega Anna-Mariaga, kellega tegime ka natuke klõpse! Tunnen end nüüdseks jälle iseendana ja pakatan energiast! Laupäeval käisime ka Phillip saarel ning nii mõnus oli jälle ookeani ääres olla! 

***

2 weeks ago I shared news about quitting my job on instagram. Finally I am sharing the reasons behind it. From the beginning I had always felt like an outsider working there and things didn't change much. I tried hard to fit in, but sometimes I felt that the only way to be friends with them is to have a drink every night after work... But this just isn't for me, I care about my health and I don't think it's worth it to change yourself because of fitting in.  I tried to stay positive and not notice the bad vibe because I really needed the job and money, but I also have limits and some managers were always snapping at me, it really put me down. One of them also made a joke about my english skills and this really was the limit for me. I went home and felt I just couldn't take it anymore and my boyfriend was very supportive and also encouraged me to make a change, what I was so afraid of... Obviously because of losing my income, but this little situation opened my eyes and I understood that I came here to travel, not to make a career and really shouldn't feel anxious about going to work.  I took a decision to quit this job and move on. I went to work and talked to head manager honestly about everything and why I am leaving. He was very surprised about my decision but he totally understood my reasons. He was really sorry that I had to go through all that and apologised a lot. Next day I did my last shift and everybody knew about it and came to me and said how they felt the same when they started and how hard it was to fit in. Most of the staff were really nice but I needed to move on and quit stressing about work and take a decision towards happiness. At the end of the day, I didn't come here to make a career in hospitality. I just wanna work somewhere where is a good vibe, fun people and I could save some money to travel Australia. That's all.  

I am happy with my decision and I continued to work at the cafe, so at least I have some income but from tomorrow I am back with the job hunt and hopefully will be successful. Some time ago I also met up with fellow Estonian who lives in Melbourne and we shot some photos! It was so nice to be behind and in front of the camera! ;) I really feel like myself again and getting back on track with my life! 

1