Toetab Blogger.

MY BOYFRIEND GOT THE BIGGEST LIFE LESSON E V E R

Ja mis see life lesson siis on? Hoia oma asjad organiseerituna! Ja mis mina õppisin: "usalda aga kontrolli"! Eile lendas mu peika siis Perthi, et lõpetada ära oma 5 (!!!) puuduvat farmipäeva!!! Kuidas asjad siis sellise pöörde võtsid? Nimelt eelmise nädala alguses otsustas ta lõpuks taodelda oma teise aasta viisat (esimese aasta viisa saab läbi sel reedel), farmipäevad sai ära lõpetatud juba oktoobri lõpus (tema arvates) ning kahjuks ta ei saanud viisat 2 minutiga nagu mina, hoopis pandi bridging viisa peale ning immigratsiooni kodukal on tema avalduse juures investigation time 18-36 päeva.  Alguses mõtlesime, et noh mis seal ikka, las uurivad, farmikad ju tehtud ja igatepidi õigus jääda Austraaliasse teiseks aastaks ja lugesime neid farmikaid igat erinevat moodi kokku ja saime kogu aeg erinevaid numbreid. Mõtlesime riskida ja lasime asjal olla. Reedel tulin töölt koju ja ma pole oma peikat kunagi niiviisi stressis näinud, sest ta oli telefoni otsas immigratsiooniga, kes kinnitas kahjuks tema kartusi ning tal on puudu paar päeva. Kuna viimased 3 aastat on reeglid karmimaks läinud, siis nad reaalselt kontrollivad su palgalipikuid ning "reeglite järgi" peaksid iga päev töötama 8tundi, et saada täispäev kirja. Siin nende seadustega on üldse nii ja naa, sest kõik räägivad erinevat juttu ning väga raske on aru saada, keda kuulata. Valitsus paneb reeglid ja miinimumpalgad jne ning farmerid ei taha neid täita ja vaesed backerid on kõigega nõus, et saada need 88 päeva kirja ning garanteerida teine aasta Aussis. Aga kahjuks kõik asjad ei lähe enam nii kergelt läbi. 
Terve reede õhtu mõtlesime välja igasuguseid plaane, kontakteerusime kõigiga, kellel oleks mingeid farmikontakte Victoria osariigis, aga kes tahab kedagi tööle võtta 5-ks päevaks? Sellist asja enam väga ei eksisteeri, et keegi need "ära kirjutaks".  Kuna me mõlemad jõudsime otsusele, et ta lihtsalt peab ära tegema need 5 puuduvat päeva, siis ta otsustas kontakteeruda selle vana hea maasikafarmiga ning omanik oli lõpuks nõus ta tagasi võtma, aga tingimusel et teeb 2 nädalat! Eile siis saatsingi peika lennuki peale ja ta ise ka ei usu, et on tagasi seal maasikafarmis, kuhu arvas et mitte kunagi oma elus jalga tõstma ei pea hahaha!!! See on ikka korralik huumor! Väga kallis nali küll, sest lennukipiletid olid kirvehinnaga ning ta kaotab ka kahe nädala palga siin Melbsis, aga õnneks ta boss siin on nii okei, et võtab ta koheselt tagasi. Loodetavasti ta saab ikka sealt farmist peale oma 5 tehtud päeva ära! Saabki meelde tuletada neid hetki, kuidas me esimest korda seal kohtusime hehe! 
Võib-olla saab ta oma viisa koheselt ja ei uurita midagi, aga parem karta kui kahetseda, sest reedel saab ta esimese aasta viisa läbi ning selleks ajaks on tal tehtud täpselt 88 korrektset farmipäeva ning probleemi ei peaks olema. Kui ta ei oleks neid farmikaid nüüd tegema läinud ja kui ta viisataotlus oleks tagasi lükatud, siis poleks enam midagi teha olnud. Tagasi Euroopasse? Me mõlemad oleme olnud nii kindlad siia veel aastaks jäämisega, et selline asi tõmbas ikka jalad alt ära. Mis seal ikka, kannatab ära need paar päeva, korjab oma maasikaid nüüd ja sai korraliku õppetunni, et ei jäta nii suure tähtsusega asju viimasele minutile ja organiseerimata haha! Ta on mul vahel natuke udupea, aga nüüdsest on KÕIK paberimajandus minu käpa all! :D 
Õnneks kogu see situatsioon leidis lahenduse paari tunniga ja ma olen nii õnnelik, et meil on lihtsalt nii hea koostöö ning suhe, kus mõlemad toetame teineteist ja leiame lahenduse kõigele. Ei oskaks paremat partnerit soovida, kellega oma elu jagada!
***
And his life lesson? Keep your life organised haha! And what I learned? Trust but check! So yesterday my boyfriend packed his stuff and flew to Perth to finish his 5 (!!!) missing farm days! How  the hell did things end up like that? Well that's a bloody good question! 
So last week he finally decided to lodge his second year visa application, he had finished 88 farm days by the end of October (at least he thought) but sadly he didn't get his second year visa in 2 minutes like me. Instead, he's been put on bridging visa and they will investigate his application (18-36 days). At first we thought, well fuck it, let them investigate, he has done farm days and everything should be fine.  All the websites and forums give so much different information, so we just decided to leave it. When I came home from work on Friday, I've never seen my boyfriend that stressed! He was on the phone with immigration and they confirmed his biggest nightmare, what was not completed 88 days!!! Australian laws are bullshit, everybody are telling the different story and it is very hard to figure out what is the right answer. It sucks that they use backpackers so much, they make those "awesome" laws, like how many hours and days you have to do, what minimum wage you should earn, what are fair laws etc but no farmer is paying you that fair wage or give fair conditions! So thats why I would never live in that country, because all that hassle is just not worth it! 
We spent hours on Friday night to figure out the solution and tried all the contacts around Melbourne/Victoria, but who wants to hire somebody for 5 days? We quickly realised that it ain't gonna happen and he had to find a legit farm, where he will get his payslips etc, so he had to contact his old farm, famous strawberry farm where we met too haha! Finally this owner agreed to take him back, but on a condition of working there for 2 weeks. So yesterday he flew back and today he was already picking strawberries, he also couldn't believe that he had to go back there, a place he hated so much haha! What a life lesson! Very valuable and very expensive one, because the flight already was so expensive, +he will loose his 2 weeks pay here in Melbourne, but luckily his job is waiting for him. He called me today and said that he actually earned pretty good money on that farm, compared to last year. :D So we won't be in minus at least! Hopefully he can come home in 5 days and don't have to do 2 weeks! ;) At least he can relive all those memories how we first met there! If you didn't know, our love story started there, whilst picking strawberries haha! 
Anyways, maybe the immigration even won't check his visa, but better be safe than sorry! Not good idea to risk something like that! If his visa would have been denied Friday, we would be out of options and hope he won't get investigated. His first year visa runs out in 4 days and by that time he should have exactly 88 correct farm days and I don't see a problem, why he wouldn't get that. All these months we've been focusing on staying in Australia for another year and this problem really didn't occur my mind. Going back to Europe, like in a month? No way! We aren't ready yet to go back so hopefully everything goes well! So he just has to suck it up, do those days and at least got a valuable life lesson haha! From now on, I am the organiser in this relationship! :D 
Luckily we found a solution only in few hours and I am so happy to be in a relationship, where we support and balance each other and always find a solution. No matter what challenges life throws at us, I know we can get through it all, together! Could't imagine a better partner to share my life with! 

EXPLORING MELBOURNE SURROUNDINGS

Laupäeval rentisime auto, et avastada kuulsat Phillip saart, mis on Melbournest 1,5h kaugusel ja väga populaarne getaway igal aastaajal! Kui hea oli saada linnast välja ja nautida loodust! See on koht, kuhu kindlasti peab tagasi minema suvel, sest need rannad olid nii ilusad! Ma ei tea kuidas osad suutsid seal vees olla ja surfata! Mul peaks seljas olema vist 10 wetsuiti. :D Kreisi oli ka vaadata ookeani kaugustesse ja mõelda, et järgmine maa/manner on Antarktika (ok, tegelt on ka Tasmaania seal haha aga you get the point) ning kuna me just lõpetasime "Blue Planet" sarja, siis see oli nagu eriti aktuaalne. (Kes ei ole näinud, vaadake!) Globaalne soojenemine ning plastiku kasutamine on nii igapäevane teema, seega loodan et paljud teevad oma valikuid teadlikumalt. Ma olen juba ammu kilekoti vastane, aga kahjuks Austraalia on sel teemal väga maha jäänud ning kõik pakivad oma toitu nendesse hallidesse kilekottidesse, mis on muidugist tasuta. Finally nad hakkasid mõtlema ning 20-ndast juunist peab kilekottide eest maksma hakkama! Väike samm vähemalt! Ma vean kogu aeg oma riidest poekotti kaasas ja noomin oma peikat ikka sajaga kui ta selle halli kilekotiga koju tuleb haha.  Samuti ei söö ma juba  peaaegu 2 aastat (?) punast liha ning paar kuud olin ka täiesti kana vastane, kuid nüüd vahel ikka luban seda omale, sest muidu minu ja peika koos kokkamist ei eksisteeriks. Mitte et see praegugi olemas oleks haha! Proovin alati valida vegetarian toitu või siis kala kana asemel. Ma arvan et me kõik saame anda väikese panuse ja vähendada plastiku olemasolu! Näiteks vaheta oma plastik hambahari bambuse vastu ning ära haara kõrre järgi. Lihtsad pisikesed asjad! Okei ma kaldusin oma Phillip saare teemast väga mööda, aga minu jaoks on looduse/loomade kaitsmine alati olnud nii südamelähedane teema. 
Kuna see saar on kuulus "pingviinide paraadi" poolest siis terve päev mõtlesime et lõpetame oma päeva sellega, kuna nad tulevad päikeseloojanguga ookeanist oma söömingult tagasi "koju". Kohale jõudes saime kõik nagu puuga pähe ja olime veits üllatunud kui nad küsisid selle eest 26$, sest see on ju wildlife. Kuna me olime sinna jõudnud liiga hilja ja n-ö need "vaatekohad" olid ära võetud siis otsustasime selle hoopis vahele jätta ning vaatasime teiselpool saart imeilusat päikeseloojangut! Tegelt kahetsesime kõik, et ikkagist ei teinud seda, aga no ongi põhjus tagasi minna ja soovitavalt nädala sees! ;) Loodetavasti näeme siis ka humpback vaalasid, sest maist oktoobrini liiguvad nad põhja poole soojematesse vetesse! Samuti saab seal näha hülgeid, aga selleks peab paaditripi võtma. Ehk siis Austraalias on võimalik näha ikka kreisit wildlife, aga selleks peab ka natuke õnne olema ja raha hehe! ;) 
***
On Saturday we hired a car to explore Melbourne surroundings and we headed to Phillip Island, what is known as very touristic getaway. Even tho we have winter here, it was so lovely to be in the nature and close to ocean! We even saw some wildlife but no humpback whales or dolphins. :(  Right now they are travelling towards north and may to october is perfect timing to spot them! Phillip island is also known for "Penguin Parade", where thousands of penguins come "home" in the dark after their busy day of feeding in the ocean. It was Saturday night and quite busy there and we were so surprised that they asked 26$ for it! We all thought that it's gonna be for free haha!  Anyways we decided to skip that because we were way too late and afterwards regret it haha! At least we witnessed amazing sunset! I really wanna go back to this island because all the beaches were amazing. I can't understand how some people were able to surf, I think I'd need like 10 wetsuits haha! I'm gonna wait until summer! 

WHY I QUIT MY JOB

Jagasin 2 nädalat tagasi uudist instagramis, et tulin töölt ära ning pole ammu nii õnnelik olnud! Aitas sellest emotsionaalsest karussellist, mis see töö põhjustas! Kui ikka ei sobi kuhugi, siis ei tasu end muutma liiga palju ka hakata, et sobiks! Ma kirjutasin siia ka varasemalt pika postituse, kuidas tundsin end outsaiderina seal restos töötades ja see kahjuks väga palju ei muutunud. Proovisin olla positiivne ja panna see kõik selja taha, aga kui 2 manageri ikka pidevalt nähvavad ja rikuvad su tuju, siis üks hetk muutus see väljakannatamatuks. Samuti tundus, et ainuke viis nendega hängida oli iga päev peale tööd dringitada, aga kahjuks see pidev alkohol ei sobi minu eluviisiga kokku. Ma olin ka ainuke, kes ei suitsetanud ning iga nädalavahetus nendega ei pidutsenud... 19.mail oli seal üks vahejuhtum, mis muutis minu suhtumist ja mõnes mõttes ka avas mu silmad, et miks ma ikka siin töötan? Ma olen eestlane, minu emakeel ei ole inglise keel ja kui mõned inimesed, ennekõike manager, teeb sinu keelelise oskuse kohta nalja, siis asi lihtsalt ei ole väärt enam minu energiat. Ma ausalt teen vahet naljal ja lõõpimisel ning naeran isegi kaasa kui panen pange, aga kui sa tunned et see nali on 100% õelus, siis tuleb lihtsalt ära jalutada. Kui ma oma peikale sellest rääkisin siis paratamatult tulid ka pisarad ja taaskord sain aru et see töökoht ei ole mulle. Otsustasin lahkuda töölt, veetsime järgmise päeva 12 apostli juures ning eks ikka olid mul ka kahtlused, sest mul ei olnud uut tööd ootel.  Kui esmaspäeval tööle läksin, rääkisin peajuhatajaga ausalt kõigest ning MIKS ma ära lähen. Kuidas ma lihtsalt ei sulandu sinna, erinevad nähvamised ning need keelega seotud vahejuhtumid. Ta oli väga mõistev ja vabandas ette ja taha, et ma üldse sellises olukorras pidin olema ja proovis leida lahendust, et äkki ikka jääksin ja ta räägib teiste juhatajatega. Aga ma arvan, et see oleks tekitanud veel rohkem ebamugavust ning otsustasin koheselt lahkuda. Võib-olla oli aeg, et keegi ütleks seal ausalt asju välja ning tegin oma viimase vahetuse järgneval päeval. Koheselt teadsid sellest kõik ning osad managerid/supervisorid tulid mu juurde ja ütlesid, et kui kahju et ära lähen ning ka nemad on märganud erinevaid nähvamisi paljude inimeste vahel ja kuidas see on tekitanud halva vibe tööl. Seal töötamist alustades poleks ma ealeski uskunud, et asjad sellise suuna võtavad. Võisin küll kaotada ühe oma sissetulekutest, aga vastutasuks sain tagasi oma heaolu.
Nüüdseks on 2 nädalat möödas ja mul ei ole enam sellist stressi. Töötan hetkel vaid kohvikus, kuid hakkan homsest uut tööd otsima, sest kahjuks kohviku palk on lihtsalt nii-nii madal et end ära ei elata, aga vibe seepoolest rõõmus ja vaba. Ma arvan et paljud välismaal eestlased on olnud minuga sarnases olukorras. Vahel peab riskima ja ei tasu kannatada, sest alati saab uue töö leida. Ma ei tulnud siia mingit karjääri tegema, tahtsin vaid raha teenida et samal ajal reisida ja avastada Austraaliat. Igal asjal on piir ning olen tänulik iseendale, et suutsin sellest üle olla ning tegin lõpparve enne kui oleks liiga hilja olnud! Tänu töölt lahkumisele tekkis lõpuks vaba aega ning sain üks päev kokku ka teise Melbournes elava eestlasega Anna-Mariaga, kellega tegime ka natuke klõpse! Tunnen end nüüdseks jälle iseendana ja pakatan energiast! Laupäeval käisime ka Phillip saarel ning nii mõnus oli jälle ookeani ääres olla! 
***
2 weeks ago I shared news about quitting my job on instagram. Finally I am sharing the reasons behind it. From the beginning I had always felt like an outsider working there and things didn't change much. I tried hard to fit in, but sometimes I felt that the only way to be friends with them is to have a drink every night after work... But this just isn't for me, I care about my health and I don't think it's worth it to change yourself because of fitting in.  I tried to stay positive and not notice the bad vibe because I really needed the job and money, but I also have limits and some managers were always snapping at me, it really put me down. One of them also made a joke about my english skills and this really was the limit for me. I went home and felt I just couldn't take it anymore and my boyfriend was very supportive and also encouraged me to make a change, what I was so afraid of... Obviously because of losing my income, but this little situation opened my eyes and I understood that I came here to travel, not to make a career and really shouldn't feel anxious about going to work.  I took a decision to quit this job and move on. I went to work and talked to head manager honestly about everything and why I am leaving. He was very surprised about my decision but he totally understood my reasons. He was really sorry that I had to go through all that and apologised a lot. Next day I did my last shift and everybody knew about it and came to me and said how they felt the same when they started and how hard it was to fit in. Most of the staff were really nice but I needed to move on and quit stressing about work and take a decision towards happiness. At the end of the day, I didn't come here to make a career in hospitality. I just wanna work somewhere where is a good vibe, fun people and I could save some money to travel Australia. That's all.  
I am happy with my decision and I continued to work at the cafe, so at least I have some income but from tomorrow I am back with the job hunt and hopefully will be successful. Some time ago I also met up with fellow Estonian who lives in Melbourne and we shot some photos! It was so nice to be behind and in front of the camera! ;) I really feel like myself again and getting back on track with my life! 

WHEN MELBOURNE GIVES YOU SUN, GO TO ZOO

Kuiiii tore oli eelmine laupäev! Üle pika aja oli taas päikeseline ja soe ning otsustasime lõpuks külastada loomaaeda, kuhu olime tahtnud jõuda märtsist alates! Nägime nii palju ägedaid loomi ja kalasid, keda varasemalt vaid telekas kohanud. :D Mu lemmikud olid orangutanid, kes kiusasid oma ema hehe! Seal oli ka ala, kus leemurid jooksid vabalt ringi ja nad on ikka nii lahedad loomad! Jagasin ka instagramis uudist, et tulin töölt ära (kirjutan sellest pikemalt, kuna see on pikk jutt) ning tänu sellele on mul hetkel laupäevad vabad olnud, mis tähendab et saan peikaga aega veeta! Täna rentisime samuti auto ning oleme teel Philip saarele! Suurlinnas elamine on tore, aga ma igatsen ookeani ja loodust!
***
How awesome was last saturday! Finally we made it to Melbourne Zoo! We've been planning to go there since we moved here... We saw so many cool animals and my favourite were little orangutans who were annoying their mother haha! They also had an area called "lemurs island", where lemurs ran around freely and you could see them up close. They truly are one of a kind animals! It's such a great feeling to have Saturdays off and spend time with my boyfriend. As some of you know,  I quit my job at the restaurant. Main reason was my own happiness, but I will tell you more about it in next post! Today is gonna be another great Saturday because we rented a car and are right now on our way to Philip Island! I really love living in a city but I miss the ocean and I need to be in nature time to time!

BIRTHDAY TRIP TO 12 APOSTLES

Mu peikal oli pühapäeval sünnipäev ja lõpuks oli aeg avaldada tema üllatuskink, milleks oli tripp 12 apostli juurde ja helikopteriga sõit! Ma olin seda üllatust kaua juba plaaninud, aga ilm ei tahtnud minuga väga koostööd teha. Otsustasin ikkagist auto rentida ja jätsin kopterisõidu broneerimata, kuna ilm näitas 100% vihma ning kohapeale jõudes saime mõlemad aru, et tuleb tagasi tulla, sest sellise tormiga ei tahaks ealeski ookeani kohal helikopteris olla! :D Sellegipoolest, veetsime megamõnusa sünnipäeva, trotsides vihma ning tuult ja trügides hiinlastega võidu, et saada mõni pilt! :D Ühel hetkel kükitasime kuskil põõsaste varjus, sest tuul reaalselt tahtis lendu viia ja teisel hetkel tegime elu kiiremad klõpsud sellest kuulsast vaatamisväärsusest. Teisel hetkel krabas üks Hiina mammi mind, et temaga teeksin pilti. Oh milline kuulsusehetk ja meenutas mu Aasia bäkkimistrippi, kus inimesed tahtsid minuga pilti teha haha! Blondid juuksed, mis minu arust on rohkem nagu kartul aga vot nende jaoks on teemas.  Ilm oli ikka väga muutlik aga pakkus ägedaid vaateid sellegipoolest. Great Ocean Road'i peab kindlasti tegema suvel, aga ma kujutan ette kui ülerahvastatud see koht siis veel on. Vähemalt autosõit oli tore, 6 tundi edasi-tagasi ning palju muusikat ja naeru! 
***
My boyfriend had a birthday on Sunday and it was finally time to reveal his birthday present! Trip to 12 Apostles and a helicopter ride! I had planned this surprise for a while and I was so sad when the weather didn't want to cooperate and ruined my epic birthday surprise. Anyways, I still decided to rent a car but once we got there, we both agreed that let's reschedule the helicopter ride because no way that we wanna be up in the air with that storm haha! And also, no views whatsoever. Even tho it was raining heavily and the wind wanted to blow us over, we had such a nice day!  It was "fun" to be pushed by Chinese tourists who did everything to get that photo or more like millions of photos of the same bloody thing haha! Suddenly one of them wanted a photo with me and I was just so confused what is happening when the next moment her arms were around me and I was posing with her. :D
 It was so nice to spend the whole day with my love and even tho the weather was shit, we still had awesome time together and are planning to do Great Ocean road trip in summer! 

ELU OUTSAIDERINA


Ma olen juba ammu tahtnud teiega jagada, mis on viimased nädalad toimunud, aga nüüd tagasi vaadates võib-olla oli isegi hea mõte seda postitust mitte kirjutada. Väga lihtsal põhjusel, see oleks ikka väga negatiivne tulnud. Viimased päevad olen end natuke rohkem iseendana tundnud ja mõtlesin jagada, mis siis juhtunud on ning võtsin aega et seda kõike eemalt vaadata ja analüüsida.  Ma olen olnud suhteliselt stressis viimasel ajal ja see algas muidugist tööga.
Sõprade olemasolu võtame Eestis väga enesestmõistetavalt ja see pole kindlasti midagi, mille peale mõtleme palju. Välismaal elades on see aga üks väga olulistest teguritest, sest kes siis tahaks üksinda pidevalt olla? Kohvikutes või kinos käimine, uute ägedate kohtade avastamine? Sa ju tahad neid emotsioone kellegiga jagada. Ärge saage valesti aru, mul on peika kellega armastan igalpool käimist ja temaga hetkede jagamist, aga samuti, ma igatsen sõpru/sõbrannasid, kellega jutustada, kes teavad mu päritolu, iseloomu ja tunnevad mind rohkem kui 2 nädalat. Kes saavad aru mu sarkastilisest huumorist, keda saan usaldada ja kellega saan olla 100% mina ise.
Uude töökohta sisseelamine võtab aega nagu ikka, aga nüüdseks peale kuu aega seal töötamist, ma endiselt tunnen et ei kuulu sinna.  Seal töötama hakates poleks ma ealeski uskunud, et see koht võtab minult nii palju positiivset energiat ja vastu annab vaid negatiivsust. Eriti kuna peale intervjuud tundsin, et vauu see koht on nii äge ja täiesti mulle! Aga see oli vaid pealiskaudne näitemäng. Enamus töötajaid on seal olnud juba aastaid ning suur osa neist on inglased, kes hoiavad kõik kokku ning neil on omad naljad ja history nii-öelda. Ma pole kunagi elus end nii outsaideri ja üksikuna tundnud. Esimesest päevast alates olen pidevalt proovinud kõigiga suhtlust alustada ja emotsionaalselt on lihtsalt nii väsitav pidevalt proovida-proovida ja tunned et vastu ei saa midagi ja kedagi ei huvita ja tunned end nii tõrjutult. Õnneks seal on üks inglise tüdruk, kes oli samuti vaid kuu aega enne mind seal töötanud ja tundis täpselt samamoodi. Klikkisime koheselt ja tema ongi mu ainuke tugiisik seal, kellega saan väga hästi läbi ja peale tööaega suhtleme ja käime väljas. Väga paljud töötajad on toredad ja saan nendega läbi, aga sellele tasandile jõudmine võttis ikka väga kaua aega ja sisse elamine oli väga raske, kuid mingit sõprust sealt kindlasti ei arene. Selles restos on reaalselt rohkem kui pooled töötajad managerid/supervisorid (ehk sponsoreeritud) ja nad kõik tunnevad teineteist juba aastaid ning nende suhtumine on pigem selline "mul pole uusi tutvusi vaja". Üleüldine vibe seal on kuidagi keeruline ning kui ma just inglise tüdrukuga samas vahetuses pole, siis tööle minekut ma suure õhinaga ei oota. Nüüd kindlasti mõtlete, miks ma uut tööd ei otsi? Vastus on, hakkasin juba 2-3 nädalat tagasi uut tööd otsima, sest lubatud täiskohatundidest võis vaid unistada ning muidugi see pidev outsaideri tunne hakkas väsitama.
Viisin cv-d paari kohvikusse kodu lähedal aga vastukaja sain vaid 1-st kohast ja sealne manager oli ka douchebag ja need pakutavad tunnipalgad viisid samuti tuju vaid veel rohkem alla. Või siis see kuidas üks teine kohviku omanik ütles ausalt mulle, et ta võtaks mu tööle, kuna ma olen hea aga tal on mõtekam võtta asiaat sellele kohale, kes teeb töö ära 10$ (!!!) soodsamalt... Melbourne palgad hospitality valdkonnas on lihtsalt nii väiksed, et nutt tuleb peale. (Ehk asiaadid on palgad väga-väga alla viinud.) Kui Gold Coastis sain 25$ tunnis nädalapäevadel ja nädalavahetus 29$, siis siinses restos kus töötan on 22$ ja 24$. Enamik kohvikuid pakub vaid 15-16$ tunnis või umbes 18-19$. Praegu on ka siin off-season kuna talv algab ning ega see töö leidmine enam kerge pole. Eelmine nädal käisin uuesti tööd otsimas ning sain õnneks ühte kohvikusse proovipäeva ning palk seal on samuti väike, aga võtsin töö vastu kuna töötajad tundusid chillid ja sõbralikud ning vibe on 1000x parem kui restos. Ideaalis tahaksin töötada vaid ühes kohas ja teha 40-45h aga sellest võin vaid unistada. Kui ma vaid ühes kohas töötan (25-30h nädalas), siis mu palk on umbes 500-600$ nädalas, aga kuna mul on vaja raha koguda, siis mul on vaja teenida vähemalt 900$ nädalas. Nimelt mul on plaan jääda Austraaliasse natuke kauemaks aga sellest lähemalt järgmine kord.
Need viimased nädalad ongi stressi tekitanud töö, koduigatsus ja pidev tuleviku planeerimine/ülemõtlemine. Eks kõigil on neid perioode, kus hakkad kõige, absoluutselt kõige peale mõtlema ja kahtlema ning reaalselt mõtled KÕIKE üle. Ajasin oma segaseid mõtteid iga päevaga aina segasemaks ja lõpetasin korralikus ummikus. Eelmine laupäev kui mu pisikesel Rubenil täitus 1 aasta, siis koduigatsus lõi ikka väga korralikult pähe ning kui hommikul valasin pisaraid, sest kõik tundus nii raske ja mõtlesin, et kuidas ma siis ei saa hakkama, kuidas see kõik mind mõjutanud on ja tuju oli ikka eriti maas! Raskeks teeb ka asjaolu, et ma ei teagi millal Eestisse tulekut lubada saan ja kuupäeva olemasolu puudumine ei aita koduigatsusele kaasa. Olen iseenda kõige suurem kriitik ja ainuke inimene, kes võib end maatasa materdada. Ja samuti ainuke, kes saab selle kõik seljatada. Seega, pühkisin pisarad, otsustasin kogu selle halva ja negatiivsuse ära visata ja mitte enam mõelda selle peale. Pigem alustada nullist, muuta oma suhtumist ja panna oma energia positiivsetele asjadele ja mitte raisata oma energiat inimestele, kes seda ei vääri.  Mu peika on lihtsalt imeline tugi mulle ja aitas minult küsida küsimusi: "kas ma tõesti tahan olla kellegiga sõber, kes mind ei väärtusta? Miks ma tahan kuuluda kuhugi, kuhu ma ilmselgelt ei sobi?"  Teades vastust, otsustasin lõpetada stressamise tööl olevate inimeste pärast ja lihtsalt suhelda seal nendega, kes minuga samuti suhtlevad ning mu stress kadus koheselt. Laupäeval sain ka kokku ühe eesti tüdrukuga (aitäh Susanne, et meid kokku viisid!) ja nii tore oli ja sain palju positiivset energiat! Tööl olles praktiseerisin oma uut suhtumist ja asjad muutusid ka koheselt ning peale tööd läksin isegi osadega välja ja megalõbus oli! Pühapäeva hommikul tööle minek oli küll megaraske haha!
Võib-olla mõtlete, et mida helli ma siin räägin. Aga kõik kes mind tunnevad, teavad kui seltskondlik ja sõbralik ma olen ning mul pole kunagi olnud probleeme inimestega suhtlemisel. Jah, Londonis sõprade leidmine võttis väga-väga kaua aega aga lõpuks ma leidsin oma inimesed. Perthis läks natuke kiiremini, umbes kuu. Romas, no seal ma ei leidnud ühtegi sõpra haha aga no see koht oli ka idiootide kari. (Välja arvatud mu sugulane ofkoors ja ta peika, kes olid mu ainukesed sõbrad! :D) Ning Gold Coasti töökaaslased olid koheselt sõbralikud ja sealt arenesid ka väga kallid sõprussuhted. Oma sõbrannasid igatsen sealt lihtsalt tohutult palju. Välismaal elades saadki 99% oma sõpru töökohast ja üksikuna tundmine ei ole väga tore feeling. Ma arvan et paljud, kes on välismaal elanud teavad seda tunnet. Üksinda uues linnas alustamine on alati raske ja sõprade leidmine võib olla üpriski keeruline. Ma olen megatänulik oma toetavale peikale, sest tema tundis koheselt ära need ohumärgid kui ma hakkasin rääkima töökohast saadavast negatiivsest energiast ja ta utsitas koheselt mind uut tööd otsima. Aga ma ikka ajasin oma joru ja võtsin seda kui ma ei tea mis väljakutset haha. Nüüdseks tunnen end palju paremini, aga mõned hetked olid ikka väga rasked ja need tõid mu enesekindlust alla. Muutusin palju tujukamaks, lihtsad asjad viisid mind rööpast välja mis varasemalt isegi ei kõigutanud mind. Seega inimesed ja energia kellega end ümbritsed, mängivad väga suurt rolli. Nii palju on ikka mõtlemises kinni ning eks õppisin palju sellest olukorrast, aga õnneks nüüd on asjad taas paremuse poole liikumas.
Esmaspäeval alustasin uue hooga, võtsin asjad enda kätesse, sest trust me, keegi ei tule ise küsima, et teeme midagi, kui kõikidel omad sõbrad jne. Küsisin kahelt töökaaslaselt et kas tahaksite midagi teha vabal päeval ning sealt areneski välja plaan, et oleme need tüüpilised classic bitches having a lunch and wine in the sun haha! Nii nii lõbus oli eile ja käisime igast lahedates kohtades. Täna alustasin töötamist kohvikus ja sealne energia on nii positiivne ja chill. Peale tööd sain sama Eesti tüdrukuga kokku ja tähistasime tema Melbourne saaga lõppu ja nautisime pokaali veini ägedas restos. Kõige kurvem ongi reisimise juures see, et tutvud uute lahedate inimestega, aga kõigil erinevad plaanid ning mingi hetk pead tsau-tsau ütlema ja uuesti nullist alustama. Aga see on üks reisimise osa. 
Igatahes nüüdseks tunnen end palju rohkem iseendana ja olen õnnelik, et suutsin seljatada need takistused. Ideaalis tahaksin varsti töökohta vahetada, aga proovin pangakontole natuke stabiilsust luua, et saaksin uue riski võtta. Pole mõtet end ümbritseda negatiivsete inimestega, aga samas olen õppinud ka seda kõike vältima ja lihtsalt mitte välja tegema. Pikk ja aus jutt, aga ma arvan et paljud oskavad minuga samastuda ning kõik ei ole alati lust ja lillepidu. Positiivne mõtlemine ja suhtumine aitab alati aga need muutused ei juhtu üleöö. 
  You can either let it define you. Let it destroy you. Or let it strengthen you. 

LIFE IS TREATING US WELL

Ma arvan et see tuleb üks rõõmsamaid postitusi ever! Mul on jagada vaid häid uudiseid, sest kõik on läinud siiani lihtsalt suurepäraselt väikeste tõusude ja mõõnadega nagu elus ikka! :P Olen nüüdseks olnud peaaegu 3 nädalat Melbourne elanik ja ma olen täiesti armunud sellesse linna. Nii palju ägedaid kohti/kohvikuid/tänavaid (you name it!),  üleüldse selle linna vibe ja kultuur on nii lahe ja kaasahaarav, et raske mitte armastada siin elamist! See linn on 100% väärt oma "parim linn elamiseks maailmas" tiitlit! Esiteks, kesklinnas olev transport (trammid) on tasuta! Ja ma elan kesklinnas, täpsemini Docklandis (kes tahab võib googledada :P) ning mu maja ees on trammipeatus mis on tasuta transpordi tsoonis. Ehk siis transpordi peale ei kulu mingit raha, kui just ei lähe muid piirkondi avastama. Samuti kõik muu eluks vajalik on mõne minuti kaugusel. Suur toidupood üle tee, post, raamatukogu,kohvikud, jõe äärne park jne. Superluks piirkond elamiseks! Oleme nüüdseks nädal aega ka oma kodus elanud ning mõnusalt sisse seadnud. Meie korter on kahetoaline ning üürime siis ensuite tuba, mille eest maksame 460$ nädalas. Maja ise on vaid 6 kuud vana, seega kõik näeb välja väga uus ja puhas. 20-nda korruse vaated on lihtsalt ülikihvtid ning meie majas on ka 4-ndal korrusel aed ja grillimisala, ja esimesel korrusel ka bassein ja mullivann.  Meiega elavad 2 noort saksa poissi kes üürivad teist tuba ning nad on ülichillid ning poleks osanud paremaid korterikaaslasi soovida. Teen väikese korterituuri ka instagrammi ning panen siia ka mõned pildid?! Mis arvate? ;) Peiksiga elamine on ka superluks ning mul pole kunagi kellegiga koos nii lõbus olnud! Kellegiga kokku kolimine on alati suur risk, eriti kui oled olnud vaid kaugsuhtes haha! Meie puhul läks asi vaid positiivselt, koos otsuste tegemine tegi meie suhet vaid tugevamaks. Äge oli ka koos kodušopingut teha, korter oli küll möbleeritud, kuid kõik muu oli vaja meil endal osta. Esimese päevaga kulutasime juba 500$, et osta igasugust pudi-padi, aga mis teha, see on üks pidev kolimise/reisimise osa. Meie leping on hetkel kolmeks kuuks, aga arvatavasti jääme siia kauemaks. Juba seepärast, et kulutasime nii palju raha vajalike asjade soetamiseks haha! Ja meile mõlemale meeldib siin elada!
Aga rääkides tööotsimisest! Gold Coastist lahkudes lubasin endale, et võtan nädala linna avastamiseks ja siis hakkan tööd otsima aga Easter pühad venisid pikaks laisklemiseks ja siis igast muud asjad ja korterisse kolimine jne jne ehk siis jah see sisseelamisperiood läks lausa kahenädalaseks puhkuseks! Aga mul ei olnud mingit kartust, et ei leia tööd ning esmaspäeval tegin end ilusaks, lihvisin veits oma CV-d ja jalutasin mõnda kohvikusse/restosse mis mulle meeldisid. Kui aus olla, siis ma väga tahaksin teha erialast tööd aga mu šansid, et mind tööle võetaks on suhteliselt nullilähedased. Nimelt, mu viisa lõppemiseni on vaid 4,5 kuud ning keegi ei taha kedagi uut välja koolitada vaid mõneks kuuks. Teen natuke aega veel hospitality valdkonnas tööd ja siis hakkan muid võimalusi otsima. Suure tõenäosusega jään siia natuke pikemaks, aga eks näis mis elu toob ja ei julge siin veel midagi välja kuulutada! Hospitality valdkonnas töötamisel on palju plusse, väga paindlik graafik, easy money ning kiire võimalus sõpru leida haha! Aga kuidas läksid mu tööotsingud?
Samal päeval sain tagasisidet 4-st kohast, sain järgmiseks päevaks kolm intervjuud ning kõik kohad tahtsid mind tööle võtta ning valisin ühe koha, kus kõigepealt pidin täitma küsimustiku, siis tehti skilled test, näitasin oma kokteilitegemis oskust ning neile meeldis mu espresso martini hehe! :P Igatahes, valisin selle restorani ja neljapäevast alustasingi seal töötamist ja samuti okei tunnid. Super! Naljakas mõelda, et järjekordselt mind hoiatati et oiii nii raske tööd leida ja hakka aga varakult otsima jne. Tahaks vaid öelda kõigile Austraaliasse reisijatele/olijatele, kui ikka oled hakkamist täis ja positiivse suhtumisega, siis leiad töö koheselt! ;) Plaanin nädala pärast ühe töö veel lisaks võtta, sest vaja pangakontot kasvatada, aga hetkel võtan vabalt, sest kui ikka peaaegu 3 nädalat pole töötanud, siis tagasi töörutiini saamine on piinarikas haha! Tegin omale ka väikese kingituse ning ostsin omale The Scripti kontserdile järgmiseks nädalaks pileti, kus soojendajaks on JP Cooper!!! Ei jõua ära oodata! Täna nägin esimest (!!!) korda ka vihma ehk sügis on kohale saabumas. Melbourne on tuntud kui 4 seasons in 1 day linnana ning minu üllatuseks oleme saanud ikka eriti ilusa ja päikselise sügise siiamaani. :P Unustasin mainida, et peiks sai samuti koheselt tööle, niiet saame plaanima hakata uusi põnevaid trippe! Naljakas mõelda, et kui Teie kõik kannate suveriideid, siis mina kannan mantleid ja kampsuneid haha! Kuigi ega seda Eesti suve ei tea, võib-olla kannate ka hahaha! Aga siin mõned pildid esimestest päevadest Melbournes! xx
***
I have only good news to share because so far everything has gone really well with some little ups and downs like always in life! I have lived in Melbourne for 3 weeks now and I have totally fallen for this city! So many cool places/cafes/markets etc to discover and overall this city's vibe and culture is just so cool and vibrant that you really can't not love it! It totally deserves the title "best liveable city in the world". For example, trams in the city are for free! Not that many cities in the world are offering free transport, but this one is and the best part, I live in the city and tram stop is in front of my house so I don't use any money for transport, unless I am going out from the city. I live in Docklands, such a cool area, pretty windy tho but everything you need is just 1-2 min walk away (groceries, library, post office, cafes, restaurants and the list goes on). We have lived here 1,5 weeks and really love the area. We have 2 bedroom apartment and we are renting an ensuite room for what we pay 460$ per week. The building is only 6 months old, so everything looks nice and clean. We also have pool and jacuzzi on the ground floor and even the garden and bbq area on the 6th! Two german guys are renting the other room from our flat and they are super nice, so we really couldn't dream of better flatmates! Moving in with my boyfriend has been so much fun too! It can be a big risk to move in if you have been only in long distance relationship haha! But luckily for us things have been only positive! It was so much fun to do home shopping together too but not fun for our bank accounts! We spent 500$ in only 2 days but at least now we have everything we need and we really feel like h o m e .  (Ok we still need vacuum cleaner haha!)
But talking about work! When I left Gold Coast, I promised myself that I will take a week to explore and then get into work mode, but somehow it got to 2 weeks haha! But I wasn't afraid of not getting a job, my plan was to get something in hospitality so on Monday I took my resumes, made myself pretty and walked in to some restaurants. I got 3 interviews for the next day and also some trials, so in one day my job was sorted! I chose one restaurant and I like it there, it's easy and people are nice too! My boyfriend got a job right away too so we are both working now and it's nice to finally get something into our bank accounts! Hopefully we can start planning new exciting trips now! Sad news is that the autumn is coming haha! Damn, I miss the heat so so much!!!  We've had such a nice sunny autumn here so far, can't complain at all, but now we are seeing our first rainy days. It's gonna be a weird feeling not to be in Europe for summer. I've always spent some time of it in Estonia, but this year I am wearing hats and coats in Melbourne! Here are also some photos of our first days in Melbourne and apartment photos are coming soon too! xx

EPIC AIRBNB VIEWS IN GOLD COAST

Kui mu peika mulle külla tuli, siis otsustasime võtta airbnb ning natuke end spoilida ja me üldse ei kahetse seda otsust! 4 ööd oli 480$, aga see koht oli lihtsalt nii uskumatult ilus ja lahe, niiet iga dollar oli seda väärt! Kui väga tahaks seal elada! Kuna mul oli vaid 3 vaba päeva ja me rentisime auto siis sõitsime palju ringi ning ei jõudnudki väga seda airbnb-d nautida. Aga kui varsti tagasi lähen siis tegime omanikuga diili ning teeb meile parema hinna, kui peaksime uuesti tahtma seda rentida. :P Proovin vaikselt oma Gold Coasti piltidega ühele poole jõuda, enne kui hakkan jagama Melbourne miljonit pilti! 
***
When my boyfriend was over to visit, we decided to spoil ourselves a bit and got an airbnb for 4 nights in Surfers Paradise and even tho 4 nights was like 480$, this place was worth every single penny! Amazing apartment!!! I'm so sad that we couldn't enjoy it and all the pools/sauna that much because I only had 3 days off from work and we rented a car so we drove around a lot and explored surroundings. But when we are going back to visit, we will take the same place and luckily the owner promised us a better deal. :P  I'm trying to sort out all the Gold Coast photos before starting to share new ones from Melbourne hehe! 
Back to Top