Toetab Blogger.

NOOSA NATIONAL PARK

Kõigepealt tahaksin öelda suur suur aitäh kõikidele sõpradele/tuttavatele kes kirjutasid! Eriti tahaksin öelda aitäh oma sõbrannadele, andke andeks et olen nii kaugeks jäänud! Kõikide kirjad ja head soovid aitasid mind taas jalule ning tunnen end iseendana. Olen palju töötanud terve nädala ning samaaegselt olen proovinud leida tasakaalu ning positiivsust ja saan öelda, et tunnen end taas õnnelikuna! Mul on hea meel, et mul on blogi kus ma saan enda mõtteid jagada. Aitäh kõigile, ma ei suuda sõnadesse pannagi kui palju mulle Teie head soovid tähendasid! ♥  
Lõpuks on mul ka aega, et jagada pilte imelisest Noosa rahvuspargist! Austraalias on nii palju ahhetama panevaid rahvusparke ning Noosa on must-visit kui idakaldal olla.  Meie matkamisplaan ei olnud just väga hea, me isegi ei vaadanud korralikult et kust alustada. :D Seega otsisime parkimiskohta kõigepealt tund aega ning alustasime oma trippi Sunshine beachilt, mis on siis tasemelt kõige raskema algusega matkarada (kokku 11km). Haha! Aga ega me siis seda veel ei teadnud, seisime nende treppide ees, just olime 20 minutit liiva sees sumbanud et sinna alguspunkti jõuda ja nähes neid treppe, me mõlemad tahtsime juba alla anda! Hahaha! 30 kraadi kuumusega ei olnud just tore neid treppe vallutada! Meil mõlemal oli kops nii koos. :D Tegime siis kõige suurema raja ning veetsimegi terve päeva ringi tatsates, nägime delfiine mitu korda (!!!), mis oli minu dream come true! Ma olin reaalselt pisarates, sest ma olen alati tahtnud neid näha vabas looduses! Esimesed kaks korda olin nii elevuses et isegi ei vaevunud neid pildile tabamast, seega pildil mul neid korralikult pole. Küll aga panen instastorysse mõned videod!  Nägime ka päris suurt jellyfishi, mis suutis mu peiksi ookeanist eemale peletada ning tema vettesaamine oli 10x raskem. :D Veetsime nii mõnusa päeva looduses ja lihtsalt ebareaalselt ilus oli seal. Mul ei saa kunagi küllalt sellest helesinisest ookeanist ning sellest mõnusast chillist eluviisist, mida Austraalia pakub! Turnisin natuke ohtlikes kohtades, tegin kaljudelt vettehüppeid nagu kreisi annika ikka, peakat hüpates tegelikult panin kätega vastu kive, aga see juhtus seepärast et ookean nagu tõmbas sellest koopast vett tagasi täpselt sel ajal kui ma hüppasin ehk siis veits valearvestus oli ja mu väike sõrm siiani valutab ja ei saa kätt rusikasse panna. :D Vist on aeg jälle seda reisikindlustust kasutada. Muideks, eelmine kord sain kogu raha tagasi seega soovitan If kindlustust Aussi reisijatele!  PS! Viimane pilt on veits kreisi, aga tegelikult istusin ma nagu ühe kivi peal ja reaalset ohtu polnud, aga mu kaaslane oli veits pahane ja arvas et ikka liiga loco hah! Ma vist harjusin igasuguste turnimistega Norras ära.  Tagasi kõndides naersime ja lollitasime ja äkitselt ehmusin ja  krahmasin peikalt käest ja ütlesin (rohkem pooleldi karjusin)  "seisa paigal!", sest madu oli meist vaid 2 meetri kaugusel tee peal. Thank god et märkasin seda, sest see tundus nagu puuoks olevat ja suure tõenäosusega oleksin talle peale astunud. Seisime ja taganesime tasakesi ning siis läks madu oma teed ja meie oma. Sellised hetked tuletavad meelde, et ma elan Austraalias, mitte Eestis hehe! Väga kreisi ikka! Ma arvan et pildid räägivad enda eest, kui ilus seal oli ning peale pikka ja väsitavat päeva olime mõlemad täiesti põlenud (50spf pole piisav), aga ülirahul! Järgmisel hommikul läksime tagasi ning tegime siis coastal walki teiseltpoolt ning järjekordselt uskumatult ilusad vaated! Mul on veel nii palju pilte jagada ning teen seda järgmises postituses, räägin majutusest, asjade maksumusest (kui Teid huvitab? Aussi sisene reisimine on ikka päris kulukas :D ) ning kuidas mu ellu siis äkitselt peika on tekkinud! ;) Tegin omale jõulukingituse ka ning mu Macbook peaks jõudma kahe päeva pärast siia! Seega hakkan rohkem blogima ning tutvustan Teile natuke rohkem Austraaliat!
***
First of all, thank you so much for all the good wishes regards to my last post. I can't even put it into words how much it meant for me! I am really feeling better and getting my positivity back! Thank you!  ♥  
 I also took some time to share moments from our visit to Noosa National park! There are so many amazing national parks in Australia, my bucketlist is enormous and I am pretty sure I won't be able to visit all of them, but when in east coast, Noosa is a must! Our hiking trip didn't start that well, we couldn't even find a "start" and first it took us almost an hour to even find a parking space and when we finally got one, we were so lost and couldn't even find trail beginning. :D It was hilarious! Finally after walking along the beach for 20 min we got to the beginning and seeing those stairs we both wanted to give up. :D It was so hot outside so we really weren't in the mood to conquer those stairs! But after a little break (yeah we did a break before even starting our hike) we finally got into it and after sweating like pigs we finally made it to the top and the view was rewarding. We did a 11km trail and it truly offered some amazing views! We saw dolphins what was my dream come true! We also saw a massive jellyfish and after that the ocean wasn't that inviting anymore. It was such a nice day and I think I will never get enough of this crystal blue ocean and sometimes I still wanna pinch myself- is this really my home? I love Australian lifestyle and I don't wanna even think about what happens when my visa runs out. It was so nice to explore around, I also jumped off some cliffs but when I dived in, I hit the rocks and my little finger still hurts. A little wrongly timed because exactly when I dived in the ocean sucked the water out so that went slightly wrong. :P  PS! The last photo is a bit crazy, but actually I was sitting on the edge of the rock face and I was super careful but my boyfriend still thinks I'm a bit loco. Well, I love adrenaline and if I see a cliff like that then I just have to snap a photo, or not? :D  Our day continued to be eventful, when we were walking back, suddenly I half-yelled "stop!" and there was a snake on the road. Shiit, that was crazy! Then we waited for the snake to continue on it's path. Those kind of moments remind me I'm not in Estonia anymore haha! Next day we went back and started our trail from Noosa main beach and it's well-known because of it's beautiful coastal walk. It truly was amazing! I have so many  photos to share from our Sunshine Coast trip and few days ago I also did an early Christmas present for myself, so soon I can blog from my new Macbook! I promise I will start blogging more often and bring you more adventures from Oz!

KEEP YOUR HEAD UP, KEEP YOUR HEART STRONG

Ma ei oska sõnadesse pannagi, mis mu peas hetkel toimub. Ma ei mäleta millal viimati nii emotsionaalselt katki olin... Paljud vist mõtlesid, miks ma jagasin vaid natuke oma kauaoodatud puhkusest. Kahjuks mu pere peab jälle läbi minema raskustest, sest nädal aega tagasi kaotas Laura, mu sugulane kellega elan oma isa ehk mina oma onu, kes oli üks lõbusamaid ja heatahtlikke inimesi maailmas... Mulle ei jõua siiani see kohale ja see raputas meid kõiki. Kui ebaõiglane saab elu olla... Ma tahaks nii väga Eestis olla, ma vaatasin isegi pileteid, mis olid muidugi peaaegu 2000$, kuid ajastus oli nii halb, sest mu peika oli just lennanud Perthist idakaldale mulle külla ning koju Eestisse tulles oleksin ka kaotanud oma töö siin ning oleksin olnud veel raskemas seisus ning mu perekond läheb reisile 2 päeva pärast, seega poleks saanud nendega samuti olla. Kõik lihtsalt oli nii halb kokkulangevus, seega pidin raske otsuse tegema ning siia jääma. Kohutavalt raske on sellistel hetkedel olla nii kaugel oma perest ja kodust, ma ei oska isegi sõnadesse panna oma kurbust. Seda kõike on lihtsalt nii palju olnud ja mu süda ei suuda enam seda valu vastu võtta. 

Nädal aega Sunshine Coastil algas väga hästi. Meie airbnb-d olid lihtsalt nii ägedad ja inspireerivad, nii mõnus oli ookeani ääres jälle olla ning me puhkus oligi erinevate randade ja kohtade avastamine. Mõnus oli koos aega veeta ja mõistsime mõlemad, et tahame seda suhet. Räägin sellest lähemalt järgmises postituses. Ta oli suurepäraseks toeks mulle ning aitas mul selle valuga toime tulla. Neljapäeval lendas ta tagasi Perthi ning mina sõitsin üksinda 7 tundi koju. Elu raskemaid autosõite ja mitte kunagi ei taha ma sellist trippi üksi ette võtta. Järgmine päev tegin muidugist kohe 14h tööpäeva ning eile olin samuti tööl, seega täna olen lõpuks võtnud aega iseendale, et lihtsalt asju läbi mõelda. Kuna Laura ja ta poiss lendasid Eestisse, siis olen üksinda kodus ning ma tunnen end nii ükikuna. Isegi koerad on ära, seega pole mul kellegi eest hoolitseda.  Matan end see nädal töö alla ning mu ainsaks motivatsiooniks on raha, et alustada uut etappi. Kui algne plaan oli olla siin aasta lõpuni, siis peale Sunshine Coasti sain aru, et mul pole mõtet oma aega raisata nii väikses kohas, sest mitte miski ei inspireeri mind siin ning ma tunnen end nii tühjana. Ainuke asi, mida siin teha ongi töötamine ja raha kogumine. Proovin mõne nädala veel töötada, et teha tasa Sunshine Coasti kulutused ning siis kolida. Tunnen et mul on vaja oma elus muudatust ning midagi uut. Mu emotsioonid on lihtsalt nii üles-alla, kuid proovin päev korraga edasi liikuda eluga ning leida oma tasakaal, sest see on ainuke asi mida ma teha saan. Ma ise olen valinud reisiva eluviisi ning pean toime tulema ka raskete hetkedega. Jagan varsti rohkem pilte Sunshine Coastilt, seal oli tõeliselt ilus aga minu jaoks vist natuke liiga vaikne, et seal elada. Eks näis kuhu tuuled mind viivad. Hetkel vist pigem diivanile,  Netflix ja "Stranger things". Saadan palju kallisid kõigile!
***
I even can't describe how messed up I am. Probably a lot of you were thinking why I didn't share almost anything in social media about my long awaited vacation. Sadly my family is going through tough times, again.. My cousin Laura lost her dad last Sunday who was my uncle, one of the happiest and kindest person so this came as a big shock to everyone. I still can't believe it and it's hard to accept it. I would love to be in Estonia right now, even checked flights but obviously they were just ridiculously expensive, almost 2000$ but the timing was so bad. My boyfriend had flown to east coast from Perth just to visit me and also I would have lost my jobs here so I'd been even more stressed out to start over once coming back and also my family has vacation booked so I wouldn't have been able to spend time with them... Everything was just working against me so I had to do a tough decision and stay. It is so hard to be away from my family on times like these, I can't even describe it. Last 2,5 months have been difficult and it's been a lot to take in...

Our week in Sunshine Coast was just wonderful. This vacation was all about spending some time together, explore beaches and just enjoy our time off. He was amazing support for me and helped me so much to deal with the pain, still do. Can't thank him enough. On Thursday he flew back to Perth and I drove back to Roma. Hardest drive I've ever done- 7 hours alone! I will never ever do such a long drive again, that's for sure. Probably will eat soon my own words because I live in Australia... Next day I also did a 14 h shift what was a killer and yesterday worked too, so finally today I had a day off. I really needed that to think, plan my life and process everything. Because Laura and her boyfriend went to Estonia, I'm all alone here. It is lonely, I'm not gonna lie. Even the dogs are away so I can't take care of anybody. Next week I'm just gonna work-work-work and looking forward to when my cousin gets back. I don't like to be alone here..  My emotions are up and down but I'm just trying to move forward and hopefully will find my balance again. I will share soon some photos from Sunshine Coast, it was so beautiful there. xx

TIME TO TALK ABOUT LIFE

Ma olen tahtnud juba ammu kirjutada, miks ma olen sotsiaalmeediast eemal olnud.  Ega mingit kindlat põhjust nagu ei olegi, elanud vist reaalmaailmas ja nautinud elu? Nädalad lihtsalt läksid ning mõtlesin nüüd endast natuke märku anda.  On olnud palju häid hetki, väga palju endale olulisi pisikesi saavutusi ja eesmärkide täitmist, on olnud ka raskeid ja valusaid hetki, millest ma alguses ei plaaninud rääkida, aga ükskõik mis hetked, need on osa mu elust ning teinud minust selle kes ma täna olen. Siit nüüd ei tule elu-on-nii-raske postitus, pigem vaid enda mõtete ja elu jagamine teiselpool maakera.
Ega tegelikult ma olen elanud väga lihtsat ja õnnelikku elu ning seda kõike tänu iseenda motiveerimisele ja oma positiivsele mõtteviisile. Kui ma veetsin üksinda päeva Brisbanes, kirjutasin endale üles eesmärke ja olin nii motiveeritud. Olen siiani seda tunnet hoidnud ning kõige olulisem on minu jaoks sisemine rahulolu ning oma südame kuulamine. Mõttejõud on kõige tugevam jõud, seega tuleb olla ettevaatlik kuhu selle jõu suunad. Tasub mõelda häid ja edasiviivaid mõtteid, mitte keskenduda probleemidele. Kui hakkan oma sihti kaotama ja keskenduma pisiprobleemidele, siis vaatan oma märkmikut ja tuletan endale meelde, mis on oluline. Kui ma Austraaliasse tagasi lendasin panin suured eesmärgid omale kirja ning väga paljud neist olen juba täitnud. Mu suur eesmärk oli jääda Austraaliasse elama, selleks oli mul vaja lõpetada farmipäevad (hambad ristis maasikafarmis), saada viisa, kolida idakaldale. ✔
Okei, nüüdseks olen juba peaaegu 2 kuud elanud Romas, mis on 7 tundi Brisbanest sisemaale (mitte Itaalias nagu mu telefon vahel segast paneb). Mu eesmärk siia kolides oli leida töö ning koguda raha. ✔ Mõne päevaga skoorisin omale kohvikus töö, kus mulle väga meeldib töötada. See koht on nii minu moodi ning inimesed on samuti toredad. Meil on äge tiim, nad on küll kõik minust nooremad, välja arvata juhataja/omanik, kuid samas on ka palju draamasid ja silmakirjalikkust, millest proovin hoiduda. Kui ma hakkaks kõiki asju lahkama, siis see postitus kujuneks vist raamatuks. Nii juhtub kui "blogida" iga kahe kuu tagant! Whooops! 
Okei, teen kiire Roma ja oma töö tutvustuse. Tegemist on väikelinnaga, umbes 7000 inimest ja kõik teavad kõiki. Minust teati juba enne kui olin oma jala Romas maha pannud. Peale esimest (mis on olnud ka mu ainuke) väljaskäiku teadsid juba kõik, et uus tüdruk on linnas (ei ma ei joonud ja ei teinud midagi häbiväärset haha!), lihtsalt asi on selles, et see on nii väike linnake. Siin on peale pubide veel üks ööklubi, mis on avatud vaid laupäeviti 3 tundi. Kõik teavad kõiki. Näiteks osad sõidavad autoga mööda ja siis hõikavad aknast "Hi Annika!", mis seal ikka, tervitan vastu, missest et ei tea neid või siis tänaval jalutades teed chitchate. Peale esimest nädalat hakkasin ka tööle pubis, mis kujunes pubideks. Jah ma töötan kolmes "erinevas" kohas, kuid omanikud on kind of samad. Ehk siis oleneb nädalast ja graafikust, hommikuti töötan kohvikus, paar tundi pausi kodus ning siis olen pubis (ingl.k tavern), kus on restorani osa ning reede ja laupäeva õhtuti olen peale restorani osas olemist teises pubi baaris, kus on iga jumala nädalavahetus kreisi pidu. Mis muud teha väikelinnas, eks ikka alkoholi kõrist alla valada. Mul ei mahu siiani pähe, kuidas ühed ja samad inimesed iga nädal suudavad end pildituks juua. Way to go! Samuti pubides kõik kliendid teavad kõiki, räägid nendega kõik elulood ära ja kõik teavad kõiki nimepidi.  Ma isegi ei küsi, mida nad joovad, sest ma juba tean.  Üks asi millega ma siiani pole ära harjunud-tähelepanu. Seda saan siin palju, sest vahel mõni kutt proovib terve õhtu ikka seda numbrit saada. :D  Kui minna tagasi töö juurde, siis pubides meeldib mulle natuke vähem töötada. Suur motivaator on lihtsalt raha, sest see annab mulle võimaluse Gold Coasti või Melbourne kolida. Praegu mulle meeldib seal töötada, sest iirlastest kaksikud on puhkusel ära.. Ma olen vist siin enne maininud, et iiri inimesed on mu lemmikinimesed maailmas aga nemad vist suutsid selle tiitli ära rikkuda haha! Asi on lihtsalt selles, et nemad on pubide managerid ning nad reaalselt ei oska suhelda. Nad kogu aeg nähvavad iga asja peale ja kõik käivad nagu noateral nende läheduses. Väga raske läbi saada ja ma isegi enam ei proovi nendega suhtlust alustada.Töötan nädalas umbes 40-45 tundi ning palgatase on siin väga hea. Kuna ma olen kogu aeg tööl, siis mul pole võimalust siin raha kulutada (välja arvatud online shoping, mis oli kah feil) ja saan ilusti koguda. Nüüd tuleb üks suuremat sorti kulutus, sest olen teel Sunshine Coasti! Mu sõber lendas siia juba laupäeval ning nüüd tripimegi nädal aega ringi. Arvatavasti olen nüüd ka sotsiaalmeedias aktiivsem! Saan ammutada jälle inspiratsiooni ja pühkida kaameralt tolmu! Ma nagu reaalselt janunen tripi ning ookeani järgi! Töötada ja raha koguda on tore, aga mu keha ja vaim vajab pausi ning midagi mis paneks silmad natuke rohkem särama. 
Paus oli juba väga vajalik, sest eelmisel esmaspäeval andis mu keha mulle märku, et midagi on valesti ja kohvikus tööl olles kukkusin peaaegu kokku. Viimased 2 nädalat olen juba tundnud peapööritust ja arvasin et tegemist on lihtsalt une-või veepuudusega, sest meil on terve aeg siin olnud 30-40 kraadi. Välja arvatud eelmine nädal, tere vihm ja 20 kraadi, mis oli samas väga värskendav, sest nüüd oleme tagasi 30 kraadi juures ja tore oli korraks mitte higistada 24/7... Igatahes, otsustasin oma kindlustust lõpuks ka kasutada ning suundusin arsti juurde. Ta tuvastas kiirelt probleemi, nimelt väga sagedane viirus labyrinthitis, mis pidi tavaline olema siin kevadel. Kõrvas olev närv oli põletikus ning surus tasakaalu kontrolliva närvi peale ja see tekitas peapööritust ja väsimust. Ma ise arvasin alati, et lihtsalt ületöötanud või midagi muud, aga 20 min arsti juures ja 250$ ning diagnoos olemas. Jep, arstiabi on siin ikka ilusa hinnaga, seega Austraaliasse ärge kunagi ilma kindlustuseta reisige! Aga ega ma veel ei tea kas kindlustus ikka selle katab, eks siis varsti annan teada kui väga ma soovitan If kindlustust! :D
Rääkides siis natuke personaalsest elust. Nagu ma alguses mainisin, mul on olnud väga palju häid hetki ning olen täitnud palju endale seatud eesmärke. Leida töö siin ✔, koguda raha ✔, alustada trenniga ✔ ja olen leidnud mõnusa tasakaalu ja olemise. Väga palju häid asju on olnud aga ei ole head ilma halvata. 1,5 kuu jooksul olen saanud nüüdseks kaks korda juba väga valusaid uudiseid Eestist, mis on mind natuke rivist välja löönud. Kui augusti lõpus kaotasin oma isapoolse vanaisa, siis kolm nädalat tagasi kaotasin ka oma emapoolse vanaema. See oli mu elu üks kibedamaid päevi, sest samal ajal tahtsin 100% rõõmus olla, sest samal päeval sai mu sugulane Laura, kellega elan, tädiks!  Seda kõike on palju olnud ning raskemaks teeb selle Eestist eemal olemine. Üksinda reisimine on tore, nii palju plusse, mida mina hindan, kuid üks suurimaid miinuseid, ma olen ka alati üksi. Kaaslasega reisimise suurimaid plusse oligi võimalus kellegile toetuda. Võin olla ümbritsetud kõikide toredate inimestega, aga nad on mu elus olnud mõni nädal kui sedagi, seega rasketel hetkedel tahaks väga lihtsalt olla oma perekonna või parimate sõpradega ja lihtsalt rääkida või viibida nende läheduses.  See on kõige raskem asi välismaal elamise juures, kõik muu on asendatav.  Romas elan sugulase Lauraga, kes on mulle suurepäraseks toeks olnud ning need valusad hetked on olnud natuke kergemad.
Selline on siis mu kiire elu kokkuvõte! Päris pikk tekst tuli, tasub ikka vähe tihedamini siia kirjutada. Tegelikult olen ma väga rahul, kuidas asjad kulgenud on ning kus ma oma eluga olen.   See võib küll väikelinn olla, aga samas ka väga teistsugune ja äge kogemus. Vahepeal tuleb lihtsalt ära käia ning inspiratsiooni ammutada, nagu näiteks kuu aega tagasi käisime 4 tunni kaugusel linnas shoppamas haha! Uued outfitid andsid suurepärast motivatsiooni! :D  Mu plaan hetkel on jääda siia aasta lõpuni, aga vaatab kuidas elu kulgeb! Nüüd aga naudin nädal aega ookeani ja kvaliteetaega oma sõbraga! Eestis aga saab lumememmesid teha! Saadan palju päikest ning varsti tuleb ka update Sunshine Coastilt!
***
I wanted to write already ages ago why I've been away from social media but something always stopped me. There isn't any big reason, I guess I've been just living a real life and in my own happy bubble. I thought it's time to write what I've been up to because I've been getting too many questions already from my friends and family. Actually there's been many really good moments, little achievements and goals accomplishments, but also some sad moments. I wasn't planning on writing about it, but either good or bad moments, they are part of my life and they make me who I am today.
Life's been good, I really can't complain but it's been thanks to my self-motivation and positive attitude. Happiness is a choice, I truly believe in that. When I spent a day in Brisbane, I wrote down some goals and motivated myself and so far I have kept that and it has given me good results. Some of my biggest goals were to stay in Australia for second year, but first I had to finish my farm days, get the visa and move to east coast. All check! Okay, so for now I have lived in Roma almost 2 months! My goal here was to get a job and save up some money. Check! Already in few days I got a job at the cafe, where I really like to work. It has a cool hipster vibe and it's really "me". Few days later I also got a job at the pubs. Yes, pub-s. So basically I work in 3 different places but the owners in all places are kind of the same. So in the mornings I work at cafe, evenings I work at the tavern and on the weekends I work at the bar what is in a different pub. Pretty confusing, but I'm used to it. Money is so much better here compared to the big cities, so it's a perfect place to save up for future travels! Talking about the town... Roma is small,like very tiny,  approx 7000 people only so you can imagine how everybody knows everybody and about everything. And it can be good and also bad. Every day I see the same people, drinking their same "jack and coke" or "schooner of gold".  But I'm so used to it already, everything is in walking distance, very cozy but at the same time not that inspiring. It is a very different experience, again, but I've learned a lot about myself. Some things are funny too, for example if I'm walking on the street and somebody is passing me with a car, they yell "Hi Annika!". Haha! I always greet them back, even tho I have no idea who they are! But they all know me. 
Now I'm on my way to Sunshine Coast! Can't wait to explore that area with my friend, who flew from Perth to Roma already on Saturday. So my instagram will be active again. ;)  To be honest, that break was really necessary because last monday I almost passed out at work. I had been feeling dizzy for last 2-3 weeks and I always thought it's from lack of sleep or just of overworking but after this incident I decided to visit a doctor. He discovered the problem quickly, a common virus called labyrinthitis which is an inner ear disorder and what causes dizziness and vertigo. Luckily got some medicine and feeling better now! Don't wanna faint and loose my teeth again haha!
So talking about my personal life, as I mentioned earlier, I've had many good moments, accomplished some of my goals and found my balance.  I've gotten now twice some really sad news from Estonia which really have broken my heart. I lost my grandpa in the end of august and my other grandma only 3 weeks ago, so it's been quite hard to be away from my family. The same day when I lost my grandma, my cousin got a baby, so it was very bittersweet day because one part of me wanted to be super happy and at the same time I was just devastated. So it's been quite a lot to take in, but I am so grateful that I am living with my cousin, so I feel more "home" and at least I have a little bit of my family and support  here. I love travelling alone, so many perks what I appreciate but the only downside of it, is when I really wanna be with my family. Everything else is replaceable. 
So this was my quick life update here in Oz! Still enjoying it, focusing on good things and so ready for my next adventures! But now it's time to enjoy and explore Sunshine Coast, inspire myself and spend some quality time with my friend.   Xx

FIRST TIME IN BRISBANE

Esmaspäeva hommikul kell 6 Brisbane maandudes jätsin oma kodinad lennujaama, sest turvameetmete pärast puuduvad linnas hoiukapid pagasi jaoks. Kuna mul läks buss linnast kell 4 siis seda aega mida surnuks lüüa oli küllaga. Ma ei ole väga inimene, kes teeb hulle turistiplaane, sest mu lemmikviis linna avastada on lihtsalt ringi jalutada ja lasta end üllatada. Kui rongipiletit ostsin, siis see naine oli megatore ja andis mulle kaardi kaasa ja ütles, et ma kindlasti peaksin Southbanki minema ja sinna ma ka oma suuna võtsin. Kuna kell oli eriti varajane, siis oli nii mõnus kulgeda ja hommikukohvi nautida ning vaadata kuidas kõik tööle kiirustavad. Ühel hetkel leidsin ennast pisikesest oaasist, kus olid basseinid ja ka tehisrand. Imeilus koht loodud keset linna ja seal ma ka chillisin tunnikese. Oleks natuke eeltööd teinud, oleks bikiinid kotti visanud. :P  Sõin megahead vegan toitu ja võtsin suuna kesklinna. Kui Perth oli rohkem selline relaxed ja väga chilli vaibiga, siis Brisbanes tundsin koheselt linna kiiret rütmi ja suurlinnale omast hõngu. Megamõnus linn ja kindlasti leian end tulevikus jälle sealt, aga ei tea kas just elamast. (Kindlasti küll shoppamast!) Eks näis mis elu toob! Siis aga algas mu 7 tundi bussisõitu Romasse ning vist ei olnud asendit, milles ma magada poleks proovinud. Aga õnneks sain umbes 20 minutit und, parem kui mitte midagi haha! Peale kahte päeva üleval olemist ja emotsiooniderohkeid hetki, jõudsin lõpuks sugulase juurde ning ilmselt jään siia natukeseks, sest vist juba skoorisin omale töö. Eks näis mis tulevik toob. Lasen end üllatada! Hetkel olen lihtsalt nii õnnelik ja ilmselt olen endiselt oma õnnekoomas, et viisa on käes ning teine aasta Austraalias on garanteeritud!
/ / /
Monday morning I arrived to Brisbane and was more than ready to discover a new city! Even tho I had no sleep on the plane and looked like a trainwreck, I decided to leave my luggage in the locker and take a train to the city. I never like to make big touristic plans, too much stress, because my favorite way to discover new places is just to take a walk and surprise myself. When I bought train tickets, the lady at the counter was super friendly and gave me a map and recommended to visit South bank. So that's where I headed first. It was so lovely to walk around there, enjoy my morning coffee and look how everybody where rushing to work hehe. After a bit of walking, I found myself in the middle of paradise- a little oasis. Normally I don't like to do a lot of research, but if I'd done that, I would have taken my bikinis with me. :P It was so relaxing to hang out by the pool and just enjoy the sun. Ate some good food and really enjoyed my day in Brisbane! I also went to the centre and if in Perth the vibe was more relaxed and chilled, then Brisbane got that big city rush. But I still enjoyed it, especially that slow morning. I will definitely go back but I don't know if I could picture myself living there. We'll see what life will bring! In the evening I took a 7 hour long busride to Roma and damn how exhausted I was when I finally made it to my cousin's place haha! I tried every single position for sleeping in the bus and I only got like 20min sleep hah! What a success! Anyways, now I'm here in Roma and I think I got a job already. Know soon a bit more! I'm still so excited about my second year in Australia!

GOODBYE PERTH


Kas tõesti on see aeg käes kui ma jätan hüvasti oma kalli Perthi ja läänekaldaga ning teen algust oma idakalda seiklusega? Tuleb nii välja, sest paari tunni pärast lendan juba Brisbane poole!!! Sinna ma kahjuks pikalt ei jää, hoopis lähen väiksesse linna nimega Roma ning vaatan lõpuks oma sugulase elukoha üle! Tahaks küll ringi reisida ja avastada uusi kohti, aga tegelikult on lugu väga lihtne, mul on vaja kõigepealt pangakontot kasvatada.  Maasikafarmis töötades teenisin vaid kopikaid ja sain ära maksta elamiskulud/viisa/piletid jne. Hetkese seisuga plaanin peatuda natuke aega oma sugulase juures ja temaga  koos aega veeta. Tähistame ta sünnipäeva ning nädala pärast saab ta ka omale kutsika, niiet eks näha ole kuidas ma sealt minema saan! Ootan ka ühe tööpakkumise vastust ja kui hästi läheb siis oktoobrist teen kaks kuud ränka tööd ja peale seda algab suve nautimine ja eks näha ole kuhu elu mind viib! 
Hetkel olen natuke segaduses ja imelik lahkuda linnast, mis on mu koduks olnud eelmise aasta 12.septembrist. Mu armas turvapunkt, mu esimene Austraalia kogemus, esimene töö jne. Kohtasin siin nii palju imelisi inimesi ning võtan kaasa kuhjaga mälestusi. Nüüd on aga kõik teed valla. See vabaduse tunne on lihtsalt nii äge! Vabadus valida kus ma elan, kus ma töötan ja mida ma teha tahan. Mul on palju mõtteid ja unistusi mida sel aastal teha tahaks ja mu teine aasta siinpool maakera tuleb väga erinev esimesest! Elan 100% iseendale ning armastan oma seiklusrikast elu! Nüüd aga hüppan paar korda veel kõhukat oma kohvri peale, et see kinni mahuks, sest aastaga on ikka ühtteist kogunenud hah! Nii kahju on Perthist lahkuda, aga samas olen nii põnevil ja valmis alustama omamoodi uue etapiga! Austraalias ei ole hüvastijätte, on vaid see ya later!
/ / / 
Is it really time to move on and leave Perth behind? It's been my safe harbor for almost a year now but it's time to start a new chapter. So hello east coast and new adventures! Already in few hours I'll be on my way to Brisbane, not gonna stay there tho, because first I will visit my cousin in Roma (7 hours from Brisbane) and stay there for some time.  I would love to travel and explore new places right away, but first I need to get my funds up and I'm also waiting an answer about one job. I'm excited to stay at my cousin's and get to know more about her life in Roma. We can also celebrate her birthday together in few days and she will also get a puppy! I'm sold already haha! Can't wait to get my funds up already and start exploring all the amazing places. I have so many thoughts and dreams what I wanna do there and my second year in Australia will be so different from my first one. Crazy how life can change in one year and I am just so damn happy about living here. I am truly living for myself and I love that freedom feeling. 
It's a bit sad to leave Perth, met so many amazing people here and it was my first home. Now it's time to start over and create new memories! Like they say in Australia, it's never a goodbye, it's see ya later! 

TAKING A DAY OFF GOT ME FIRED

Mu maasikafarmi karjäär on selleks korraks läbi. Sain oma puudu olevad farmipäevad kirja, vahepeal väikse vallandamisdraamaga.  Mis siis esmaspäeval juhtus? Ma arvan et väga paljud inimesed vaatasid kuulsat poksimatši pühapäeval, seda minagi, koos oma farmirahvaga Perthi kõige uhkemas kasiinos hommikul kell 10. Ütleme siis nii et pidu algas varakult ja kestis hommikutundideni ning mu farmisõbrad suutsid mu ära rääkida et ma järgmine päev tööle ei läheks ja nendega linna jääksin. Nii see ka läks, hommikul helistasin managerile, kes ei vastanud ja siis saatsin sõnumi. Andsin ka oma supervisorile teada ning kuna mul oli siis vaid 2 päeva puudu ja pidin lõpetama teisipäeval, saatsin teisele managerile sõnumi, et kas saaksin pikendada oma töötamisaega ja jääda neljapäevani. Oma vabaks võetud päeval chillisin siis mina oma farmikatega rannas ja veetsin megalõbusat aega kuniks sain sõnumi, et kuna ma ei teatanud õigel ajal oma töölt puudumisest, olen vallandatud. Hahah! Mismõttes nagu! Vahetasime veel paar sõnumit, sest ma olin teinud kõik ettenähtud liigutused vaba päeva küsimiseks (see väga tavaline siin, sest oleme casual töötajad) ja minul oli ka see esimene kord kui küsisin päeva vabaks.  Korralik korjaja nagu ma olen, alati positiivne, viisakas, ajast kinni pidav jne ehk null varasemat kaebust. Isegi kui sain Eestist väga rasked uudised eelmine nädal, olin vagude vahel korjamas. Mis seal ikka, chillisime edasi ja tegime nalja et noh, 2 päeva puudu ja sinna mu viisa läks aga vähemalt oli hea pidu! Ja tõesti oli, sest ma leidsin siit omale sõbrad, kes on lihtsalt niiii minu inimesed ja kellega naerdes saab eriti lihtsalt kõhulihased. Õhtul hilja jõudsin farmi ja hellasin siis sellele managerile, kes on tuntud kui kõige hullem bitch ever ja läksin siis temaga rääkima, et ikka oma tööd tagasi saada. Pool tundi vestlust ja terve aeg tema ütles ei ja mina aga lajatasin põhjusi vastu miks peaks olema ja. Ehk siis see teine manager oli edastanud mu sõnumi alles pärastlõunal ja no wonder et nad mu lahti lasid.  (Jah,seal farmis oli iga liigutuse jaoks eraldi manager.) Ma pole vist elus midagi nii väga luninud ja veel maasikakorjamise tööd! Ise ka naeran siiani seda olukorda! Milline naljanumber aga noh, tagasi oma töö sain, 2 puuduvat päeva sain ka kirja ning eile tegin oma viimased korjamised! Poleks ealeski uskunud et seda ütlen, aga mul oli kahju ära minna ja selleks on vaid üks põhjus-seal olevad inimesed kellega igapäevaselt koos hommikust/lõunat/õhtust sööd, kellega naerad selle kohutava koha üle või vagude vahel maasikasõda korraldad! Ehk mu perekond! 
Ma olen täna täiesti pilvede peal, sest hommikul taotlesin oma teise aasta viisat ja kujutage ette, 4 kuud rasket tööd, palju stressi, neid eneseületamisi ja lihtsalt nii palju enese motiveerimist.... 
JA MA SAIN OMA TEISE AASTA VIISA MINUTIGA!!!
Te ei kujuta ette ka, mis pingelangus mul on, ma olen lihtsalt niiii niii õnnelik ja olen rohkem kui valmis uuteks seiklusteks! Täiesti uskumatu, sest tavaliselt läheb taotlusega aega paar nädalat ja vaid üksikud inimesed saavad selle koheselt ja tundub, et see õnnepilveke oli täna minu kohal! Ma reaalselt täitsin avalduse ja maksin ära ning koheselt sain e-maili. Alguses arvasin et see on mingi nali, et lihtsalt kinnitusmeil, aga ei!!! Jõudsin just eile õhtul Marilyni juurde ja täna hommikul ringi hüpates ja reaalselt õnnepisaraid valades, olid mu emotsioonid igasse suunda. Marilyni ema andis mulle veinipokaali kätte ja kell oli alles 10 hommikul, ma polnud jõudnud hommikusööki süüagi haha! Ma vist polnud oma sünnipäeval ka nii õnnelik! Igatahes, nüüd viimane päev Perthis ja homme juba uued seiklused!
/ / / 
My strawberry career is over, got my missing farm days for second year visa and also a little bit of drama. So what happened on Monday? Probably a lot of you guys were watching a fight on Sunday, we did that too, with my farm familia at the Crown casino in Perth. Party started already 10am and continued until next day morning hours. That was a proper Sunday session for sure! Anyways, somehow my farm mates convinced me to stay in Perth and skip work next day. They all had taken a day off for Monday. Obviously not me because I only had 2 days left at the farm and was supposed to leave on Tuesday. Of course I didn't make it to work, I called our manager in the morning who didn't answer and sent a text then. I also informed my supervisor, so I thought everything was safe and sound. While chillin at the beach with my friends, I got a text that I'm fired. Hahaha! Alright then, a bit confused that how everything ended like that, but after few texts, my manager agreed to talk to me in the evening. Well at least the party was legendary!  This whole situation was just ridiculous because I literally had only 2 days missing and I had every right to ask a day off. Especially because of I'd always been happy and positive and good worker, even if I got really devastating news from back home. I actually needed that day off, just to relax and be away from farm. So after awesome day at the beach, I finally made it back to farm and was facing this serious conversation. All the time she was saying no to me and I was finding reasons why I should continue. This farm itself is a joke and horrible place to work and there I was, begging my work back! What a joke! Anyways, finally I got it back and had to stay there until Friday. Even tho I had a bit different plans for my last days in Perth, I don't regret staying there. I had so much fun with my farm family and I will miss the people for sure. Met so many amazing travellers all around the world and had so much fun! But talking about today. 
I GOT MY SECOND YEAR VISA!
It took me only a minute! I still can't believe it! 4 months of hard work and so much struggle, I got it granted with a minute! It's just fucking unreal! I applied in the morning and normally it will take few weeks and I've heard stories how some people get it straight away, but I never believed this will happen to me so I guess I got lucky!!! After all the struggle, I guess I've deserved this! I've been celebrating the whole day, literally my friend passed me a glass at 10am just to calm me down haha! I even hadn't had any breakfast hah! I am so crazy happy and so ready for new adventures! Last 24h in Perth and then it's time to start a new chapter! Cheers to another year in Australia! 

HAPPY BIRTHDAY TO ME

Teisipäev oli vähe erilisem päev, sest sain aasta vanemaks! Poleks ealeski arvanud, et veedan oma sünnipäeva maasikavagude vahel 11 tundi vihmas töötades. Aga nii ta läks ja see sünnipäev jääb vist eluks ajaks meelde! 26 ja lootus uus!  Peale pikka väsitavat tööpäeva avasime vahuveinid ja olin ka kookidega oma farmiperekonda varustanud, kes on lihtsalt superlahedad inimesed ja mul on nii hea meel, et see päev möödus just nendega! Aitäh kõigile õnnesoovide/laulude/videode/maasikasoovide eest! Pole ammu oma sünnipäeva Eestist eemal tähistanud aga Teie armsad sõnumid tegid päeva miljon korda ilusamaks ja isegi maasikate korjamine oli nauditav! Mõtlesin teha väikse throwbacki 25-ndasse eluaastasse, mis oli väga meeldejääv minu jaoks. Sai palju reisitud, suuri otsuseid vastu võetud ning iseend veel rohkem tundma õpitud. Mõtlesin et oleks äge jagada seda läbi 25 pildi!
/ / / 
I never thought that I will spend my birthday picking strawberries for 11 hours and in the rain! Well, at least I will always remember that! After long shift we opened some bottles of bubbly with my farm family and I even organised some cakes! It really felt like a proper birthday and I was so happy to spend it with my strawberry familia! Thank you all for the birthday wishes, it really made my day! Thought it would be fun to do a little throwback and share 25 special moments from my year. 
Eelmine aasta lendasingi kohe peale oma sünnipäeva uue seikluse poole, milleks oli Austraaliasse kolimine. Kes oleks arvanud, et see plaan vastu taevast lendab ja algus nii raskeks kujuneb. Olime Aasias kuu aega kinni ja proovisime selle halva olukorra enda kasuks pöörata. Eks ikka reisides ja siis pärast pankrotis olles haha! Esimesena jõudsingi Kuala Lumpurisse, Malaisiasse. 
/ / / 
Last year after my birthday I flew right away towards my new adventure, what was supposed to be moving to Australia. But who the hell knew that the beginning will be so hard and such a struggle. So, we were stuck in Asia for a month and decided to turn that situation around and just use the opportunity to travel around and spend all our savings haha! Well, we didn't have any other option. So, first I landed in Kuala Lumpur, Malaysia! 
 Siis otsustasime Laost külastada! /  Then it was time to discover Laos!
Edasi avastasime juba Kamabodžat ja ühte maailmaimedest-Angor Wat.  / After Laos we travelled around in Cambodia and visited Angkor Wat.
13.septembril maandusime lõpuks Perthis ning uus seiklus võis alata! Muidugist pidin koheselt känguruid nägema hah! Ega ma siis veel ei osanud teada, et hakkan neid igapäevaselt farmis nägema. 
/ / /
 After month stuck in Asia, we finally landed in Perth, Australia. New home country! And of course I had to see kangaroos asap!
Peale kuu aega otsimist leidsin töö restoranis, kust ma sain omale nii ägedad sõbrad! Otsustasin ka oma südant kuulata ja jätkata oma Austraalia seiklust vallalisena.  Kolisin 2 kuu jooksul 3 korda ning viimases kohas elasin prantslastega 2 kuud, kes said mulle nii-nii kalliks ja see aeg oli lihtsalt nii lahe ja seiklusrohke. Ma poleks ealeski arvanud et leian omale nii kalli sõbranna kuskile lihtsalt kolides!  Time of my life, for sure. Ja siis muidugi esimesed jõulud Austraalias, mis olid väga ägedad. Kokkasime kõik koos ja peale suurt lõunasööki hüppasime basseini! Mida muud 40 kraadiga teha!
/ / / 
I got a job in restaurant and found new awesome friends. Took also a big decision to continue my Australian adventure alone. I moved 3 times in less than 2 months, which is crazy and in the last place I lived with my French people for 2 months. I really had the time of my life and found a friend for life. And of course my first Christmas in Australia! It was so different, but I enjoyed it so much!
Need kõik tripid erinevatesse randadesse ning kohtadesse ja muidugist meie girlstrip Rottnest saarele! Uskumatu kui palju lahedaid mälestusi!
/ / / 
I think I saw way too many amazing beaches in few months. And our awesome girls trip to Rottnest island. So many beautiful memories! 

Peaaegu 3 kuud veetsin ma farmis, mis oli ikka täiesti uskumatu seiklus. Igapäevaselt sõitsin traktoriga, nautisin välikäimla võlusid, jooksin madude eest ja elasin ilma wifita!
/ / /
Lived farmlife for almost 3 months and got a proper Aussie outback experience! Casually were driving tractors, running away from snakes and "enjoyed" life without wifi!
Siis oli aeg kolmeks kuuks Eestis, et astuda tädirolli ja veeta aega oma pere ja sõpradega! Mul oli tõeliselt unustamatu suvi Eestis!
/ / /
Went to Estonia for 3 months because of this little guy and to see my family! I had amazing summer back at home. AMAZING!
Jõudsin ka nädalaks Londoni oma sõbrannale külla! 
/ / /
Went also back to my old home city- London! Spent awesome week there with my bestie! 
Jõudsin veel ka oma pikaaegse ja ammu unustatud idee ellu viia ning reisida ringi Euroopas hääletades oma kalli sõbrannaga! 3 nädalat ja 4 uut riiki minu jaoks. Again, time of my life!
/ / /
Spent 3 weeks hitchhiking around in Europe with my best friend. What an adventure it was! Again, time of my life!!!

Ootan huviga oma uusi seiklusi! / / / Looking forward to new adventures! 
So 26, bring it on! 

HARDEST WORK I'VE EVER DONE

Linnaelust vagude vahele. 2 nädalat Austraalias ja ühe nädala sellest olen veetnud maasikafarmis.  Eks ikka maasikaid korjates ehk teisisõnu orjates. Mida kõike ma selle teise aasta viisa pärast ei tee. Ma olin igast lugusid kuulnud, kuidas maasikafarmid on kõige hullemad ning see kõik vastas tõele. Vastan kiirelt küsimustele, mis vist igaühel tekiks, miks ma seda küll teen? Esiteks, mu plaan on teha kiirelt oma puuduvad farmipäevad (18 päeva) et teise aasta viisat taodelda ja siis idakaldale põrutada. Miks ma seal olen? Mul puudub auto ja pointless on uut osta 3ks nädalaks, maasikafarmis saab 6 päeva nädalas kirja ja see asub Perthile lähedal. Mul on raske leida uut tööd, sest enamus farme asuvad alates 200km kaugusel ning auto olemasolu on vajalik. 
Rääkides sellest korjamisest. Mu terve keha valutab, sest tööpäevad on 12h ja mida kiiremini korjad, seda rohkem teenid, kuna makstakse kastide pealt. Mitte keegi ei ole seal raha pärast, sest palganumber on lihtsalt naeruväärne. Lausa nutma ajav. Kõik on seal oma farmipäevade pärast ja ainuke positiivne asi on teised toredad backerid. Me kõik oleme selles jamas koos ja loeme päevi. Ütleme nii, et see on üks raskemaid töid, mida ma oma elus teinud olen ning peale kahte esimest päeva vihmas korjamist ja meeletut lihasvalu, arvasin et see murrab mu positiivse suhtumise ja annan alla. Õnneks ma suutsin sellest välja tulla, teised backerid aitasid motiveerida ja mõtlesin et see on vaid 3 nädalat mu elust ja kannatan ära. Kui ma seda teise aasta viisat ei saa, siis ma ausalt ei tea kelle ma kuhu kaeban! Ma reaalselt olen rüganud selle viisa pärast! :D Seda farmi on isegi mitu korda uuritud, kuna pidavat illegaalne olema, sest selleks et teise aasta viisat saada, pead tegelikult teatud kriteeriumid täitma ( 700$ nädalas teenima, vähemalt 7,5h päevas töötama ja 17$ tunnis teenima). Palgaga seotud kriteeriumeid ma ei täida ealeski seal ja lähen lihtsalt riski peale, lootes et minu viisataotlust ei uurita. Austraalia valitsus on muidugi tore ka, annavad ette need kriteeriumid aga enam kui pooled farmid ei maksa ealeski neid summasid. Täielik surnud ring. Selle maasikafarmiga on ka nii, et isegi kui kõik backerid hakkaks seal kisa tegema palga ja tingimuste pärast, siis neil poleks probleemi uued leida. Backereid lihtsalt kasutatakse julmalt ära, sest nad tahavad oma teise aasta viisat saada. Kuna me kõik toidame seda süsteemi, siis selle alusel see koht toimibki ja nii on igalpool Austraalias.  
Kuna nad andsid meile vaba nädalavahetuse (minu jaoks halb, ei saanud oma 1 päeva kirja) siis tulime teiste backeritega Perthi. Mina jäin ööseks Marilyni juurde ja oi kui hea oli pehmes voodis magada ja netflixi vaadata! Farmis olev majutus pole just kõige idüllilisem, eks ikka ka ilma wifita aga mis seal ikka, 13 tööpäeva veel vaja kirja saada! Võtan seda kui järjekordset seiklust! Kõige naljakam on see, et teisipäeval on mul sünnipäev ja võite ette kujutada kuidas ma omale sünnipäevalaulu laulan kuskil vagude vahel!  Nüüd aga lõõgastun mullivannis koos veiniga enne rasket töönädalat! Mida muud pühapäeval teha!
***
2 weeks in Australia and 1 week in a strawberry farm. Picking strawberries and slaving. Anything for second year visa?! It is the hardest work I've ever done and even I am asking myself, is this extra year in Australia really worth it? I have heard heaps of awful stories about strawberry farms and everything was true. So why I am doing this? Well, I only need 18 more farm days to apply for second year visa and then I'm off to east coast! So why I chose this farm? Because it's close to Perth and I don't own a car anymore, I get 6 days signed off in a week and all other farms are located at least 150-200 km away and without a car it's almost impossible to find something. 
Working there is hard. My whole body hurts because of 12h shifts and the faster you pick, the more you earn. My back, legs and knees are killin' me. Nobody is there because of money, the amount of what you earn is just ridiculous. Everybody are there only because of their farm days and literally just counting the days. Only positive thing there are other backpackers and knowing that we all are in this shit together. After two days of picking in the rain, I really thought it will break my spirit and I'll give up. Luckily I managed to find my positive energy again and I got faster also with picking. It's only 3 weeks of my life and I'll try to take it as an another challenge. If I don't get my 2nd year visa, goosh I can't even imagine what I'll do. I have worked my ass off for that! Actually you have to earn certain amount of money in a week in order to go under visa criterion (700$ in a week, 17$ per hour, work 7,5h in a day). I definetely won't earn that money there, so I'll risk and hope for the best. What can I do, when the Australian government wants one thing but the reality is that more than half of the farmers won't ever pay you that money. Everybody are just using backpackers because they know we will do almost anything to get that 2nd year visa. Some people even did woofing (working for free) but since 2015 it doesn't count anymore. Worst thing is that farmers are still advertising it and if you don't keep up with laws, you waste 3 months from your life and even don't get a visa. This strawberry farm where I work, isn't better. They know very well that our conditions are awful and salary is horrible but people still stick to it, because of their farmdays. And as long we are feeding this system, that kind of farms can operate. It's a dead circle and I am happy that I only have 13 more days to go and then I can start a new chapter. Can't wait to find a proper job and earn fair salary. 
Anyways, we got the weekend off from the farm and we all came to Perth. Our bowling plan failed because everything was booked, but we still had a nice time having some drinks! I stayed overnight at my friend's house and I can't explain how amazing feeling it was to sleep in a nice bed! Accommodation in a farm sucks but only 13 more days to go! On Tuesday I will celebrate my birthday in a farm and you can imagine how I am picking strawberries and singing Happy Birthday to myself! :D  Life's an adventure, that's for sure!

MY 3 MONTHS IN ESTONIA

Need 3 kuud lendasid mööda ikka eriti kiirelt. See aeg oli nii väärtuslik ja õnneks sain ikka väga palju tehtud ja nähtud. Veetsin palju aega oma pere ja sõpradega ning see aeg oli väga meeldejääv! Muidugi põhisündmus ja põhjus, miks ma üldse Eestisse läksin- ma sain tädiks! Mõned hetked elus on lihtsalt hindamatu väärtusega ning olla kodus selle erilise sündmuse ajal- unustamatu! Ma veetsin nii palju aega kui võimalik Janne ja pisikese Rubeniga ning ma arvan et lapsehoidmisega küll enam mingeid probleeme ei tule. Mähkut oskaks vist silmad kinni ka vahetada! See koosveedetud aeg oli nii eriline ja lennukile minek oli 10x raskem kui varasemalt. Mul ei olnud siin Austraalias midagi ootamas, kuid ma ikkagist tahtsin tulla. Mu süda tahab veel natuke seigelda ja maailmas ringi vaadata ning ma hetkel ei ole valmis veel paikseks jääma. Ma ei ütle, et Eestis on halb ja vilets, vastupidi, ma tahan väga ühel hetkel tagasi koju elama tulla, kuid see peab olema minu valik, sest siis ma väärtustan kodu 100%. Tasub kuulata oma südant ja hetkel on see siin teiselpool maakera. 
Mul oli küll viimased 2 nädalat väga palju stressi ja muremõtteid oma õlgadel, eriti just teise aasta viisa pärast, kuna mul on puudu umbes 20 farmipäeva. (Selleks et teise aasta viisat saada, peab tegema 88 farmipäeva.) Seadusi lugema hakates avastasin, et mu eelnevad farmipäevad ei pruugi üldse minnagi selle alla, kuna ma ei teeninud kvalifitseeruvat summat nädalas ja see tähendab, et mul on veel rohkem farmipäevasid puudu. Aga mida mul pole on aeg, kuna viisa saab läbi 12.septembril ja kuu alguses peaks ideaalis viisa taotluse sisse andma. Nüüd siis lähengi põhimõtteliselt riski peale ja loodan, et mind ei kontrollita. Eestis olles hakkasingi juba mõtlema, et äkki ikka riskisin liiga palju tulles pikaks ajaks ning jättes farmipäevad viimasele minutile jne. Tundsin kuidas see endatekitatud stress hakkas rikkuma mu kodus veedetud aega ja üleüldse hakkasin kahtlema nii paljudes asjades. Olin endas natuke pettunud, et lihtsalt kuulasin teisi ja ei teinud ise rohkem kodutööd jne. Üldse selle kolme kuu jooksul oli mul vahepeal emotsionaalselt päris raske, sest niiviisi edasi-tagasi käimine on päris laastav ja tundsin, et kõigil on nii omad elud ja ma ei tea kuhu kuulun. Ma arvan, et kõik kes elavad välismaal, oskavad samastuda minuga. Mõtlesin et saan oma eesmärgid kindlamaks kodus olles, kuid tegelikult tundsin kuidas siht hakkab kaduma. Väga selline üles-alla emotsioonidega mäng, aga kuna mõttejõud on kõige suurem jõud üldse, siis lihtsalt proovisin end ümber mõtestada, et juhtugu mis juhtub, kas saan selle viisa, kas leian töö jne, oluline on olla kohal ja nautida hetke. Enamus aega Eestis olin ma ikka väga hetkes ja tõeliselt õnnelik ning ma elan endiselt oma sõnade järgi "Su elu on täpselt nii hea kui heaks Sa selle ise teed". Kuniks avastasin need seadused ja alustasin stressamisega. :D Alati kui asjad lähevad natuke allamäge, küsin endalt- mis on kõige hullem mis juhtuda saab? Reaalselt nagu, mis on KÕIGE hullem mis juhtuda saab?  Ja siis variante läbi mõeldes jõuan endas selgusele, et asjad ei ole üldse nii hullud, sest ega elu ju läbi ei saa. Need on vaid mingid raskused tee peal ja nagu mu kallis sõbranna Liisu ütles, igaühele antakse täpselt nii palju kui kanda jaksab! 
Lennukis olles võtsin lahti oma tühja märkmiku, millega alustasin uut etappi. Kirja sai pandud palju positiivseid eesmärke, lihtsalt häid mõtteid ning kõike muud, mis aitab mind motiveerida! Tundsin koheselt uut energiat ja motivatsiooni ning olen enam kui valmis oma uuteks seiklusteks Austraalias! Esimese päeva siin veetsin poolunes ja filme vaadates aga teisel päeval olin eriti produktiivne helistades läbi erinevaid kohtasid ning leidsin omale farmitöö järgmiseks päevaks. Asub Perthist vaid 40 min kaugusel ning mul ei ole kohapeal autot vaja, mis tähendab et ei pea selle jamaga tegelema.  Algus oli natuke juba keeruline, sest kuna see maasikafarm unustas mulle vastata sel samal päeval ehk kolmapäeval (väga tavaline Austraalias), kuhu tulema pean kellaajaliselt, siis ei saanud osa võtta treeningpäevast, mis oli neljapäev. Ehk siis kaotasin paar päeva juba, kuid õnneks saan alustada homsest. Saingi veeta aega oma Perthis olevate sõbrannadega ning hinge tõmmata enne rasket maasikate korjamist. Jep, lugesite õigesti! See töö oli mu listis viimane mida tahaks teha, aga kuna aega mul pole ja asjaga kriitiline, siis kannatab ära. 
Aga tagasi Eesti juurde! Nagu ma juba ütlesin, see suvi oli meeldejääv, siin on mõned põhjused miks! Mu 3 sõbrannat (Kadri, Maria, Anna) said emaks ning ma õnneks nägin nende kõikide beebid ära ning sain ka natuke ninnu-nännutada neid! Mu kallis sõbranna Liisu abiellus ning see pulm oli lihtsalt nii eriline, sest see ei olnud korraldatud pulm. Vaid hoopis armas päikeseloojang sadamas, kus kaks inimest teineteisele tõotusi lugesid  ja igavest armastust vandusid! Kui südamlik ja mul oli nii hea meel, et sellest osa sain! Käisin ka Helsingis oma sõbrannal Janikal ja ta lapsel külas ning veetsin kvaliteetaega. (Jah mu kõik sõbrannad on eludega seal etapis aga mul ongi siis hea nende pealt õppida haha!) Suve üks kreisimaid mälestusi on 3 nädalat hääletamist Euroopas oma kalli Kadriga! Jõudsin esimest korda Sloveeniasse, Slovakkiasse, Austriasse ja Horvaatiasse!  Samuti jõudsime me Positivusele, mis oli lausa mu kuues aasta järjest! Suve alguses veetsin üliägeda nädalavahetuse Viljandis oma kalli Krisiga, kellega sai spontaanne photoshoot tehtud hommikul kell 4. (Te ei taha teada kui palju ossipilte me tegime! See on lihtsalt vältimatu kui kokku saame.) Eelviimase nädalavahetuse veetsin Kablis chillides ja jõudsin ka Termika kontserdile. Järgneval päeval käisin vanaemaga ja vanematega Meie Mehe kontserdil ehk siis sain vist selle Eesti muusika normi selleks aastaks täis. :D  Mai alguses veetsin ka nädala Londonis, mis oli supperäge. Wow, niiviisi kõike kirjutades saan aru kui palju sai tehtud ja kuu aega tegelikult üldse ei möödunud Eestis! Vabandan kui ei leidnud aega kõigiga kokku saada! Osad päevad tahtsin ka lihtsalt diivanil lösutades mööda saata (Grey Anatoomia vanu osasid vaadates, damn you foxlife). Siin siis mõned segamini pildid mu suvest ja enamus telefoni klõpsitud, seega kvaliteet on nagu ta on. Aga mõte loeb! Üks üliäge suvi oli ja ma olen väga põnevil mis tulevik toob! Loodetavasti toob kõigepealt ikka töö ja selle teise aasta viisa ning siis saan juba rahulikult oma teist aastat siinpool nautida! 

Back to Top