Ma ei oska sõnadesse pannagi, mis mu peas hetkel toimub. Ma ei mäleta millal viimati nii emotsionaalselt katki olin... Paljud vist mõtlesid, miks ma jagasin vaid natuke oma kauaoodatud puhkusest. Kahjuks mu pere peab jälle läbi minema raskustest, sest nädal aega tagasi kaotas Laura, mu sugulane kellega elan oma isa ehk mina oma onu, kes oli üks lõbusamaid ja heatahtlikke inimesi maailmas... Mulle ei jõua siiani see kohale ja see raputas meid kõiki. Kui ebaõiglane saab elu olla... Ma tahaks nii väga Eestis olla, ma vaatasin isegi pileteid, mis olid muidugi peaaegu 2000$, kuid ajastus oli nii halb, sest mu peika oli just lennanud Perthist idakaldale mulle külla ning koju Eestisse tulles oleksin ka kaotanud oma töö siin ning oleksin olnud veel raskemas seisus ning mu perekond läheb reisile 2 päeva pärast, seega poleks saanud nendega samuti olla. Kõik lihtsalt oli nii halb kokkulangevus, seega pidin raske otsuse tegema ning siia jääma. Kohutavalt raske on sellistel hetkedel olla nii kaugel oma perest ja kodust, ma ei oska isegi sõnadesse panna oma kurbust. Seda kõike on lihtsalt nii palju olnud ja mu süda ei suuda enam seda valu vastu võtta.
Nädal aega Sunshine Coastil algas väga hästi. Meie airbnb-d olid lihtsalt nii ägedad ja inspireerivad, nii mõnus oli ookeani ääres jälle olla ning me puhkus oligi erinevate randade ja kohtade avastamine. Mõnus oli koos aega veeta ja mõistsime mõlemad, et tahame seda suhet. Räägin sellest lähemalt järgmises postituses. Ta oli suurepäraseks toeks mulle ning aitas mul selle valuga toime tulla. Neljapäeval lendas ta tagasi Perthi ning mina sõitsin üksinda 7 tundi koju. Elu raskemaid autosõite ja mitte kunagi ei taha ma sellist trippi üksi ette võtta. Järgmine päev tegin muidugist kohe 14h tööpäeva ning eile olin samuti tööl, seega täna olen lõpuks võtnud aega iseendale, et lihtsalt asju läbi mõelda. Kuna Laura ja ta poiss lendasid Eestisse, siis olen üksinda kodus ning ma tunnen end nii ükikuna. Isegi koerad on ära, seega pole mul kellegi eest hoolitseda. Matan end see nädal töö alla ning mu ainsaks motivatsiooniks on raha, et alustada uut etappi. Kui algne plaan oli olla siin aasta lõpuni, siis peale Sunshine Coasti sain aru, et mul pole mõtet oma aega raisata nii väikses kohas, sest mitte miski ei inspireeri mind siin ning ma tunnen end nii tühjana. Ainuke asi, mida siin teha ongi töötamine ja raha kogumine. Proovin mõne nädala veel töötada, et teha tasa Sunshine Coasti kulutused ning siis kolida. Tunnen et mul on vaja oma elus muudatust ning midagi uut. Mu emotsioonid on lihtsalt nii üles-alla, kuid proovin päev korraga edasi liikuda eluga ning leida oma tasakaal, sest see on ainuke asi mida ma teha saan. Ma ise olen valinud reisiva eluviisi ning pean toime tulema ka raskete hetkedega. Jagan varsti rohkem pilte Sunshine Coastilt, seal oli tõeliselt ilus aga minu jaoks vist natuke liiga vaikne, et seal elada. Eks näis kuhu tuuled mind viivad. Hetkel vist pigem diivanile, Netflix ja "Stranger things". Saadan palju kallisid kõigile!
***
I even can't describe how messed up I am. Probably a lot of you were thinking why I didn't share almost anything in social media about my long awaited vacation. Sadly my family is going through tough times, again.. My cousin Laura lost her dad last Sunday who was my uncle, one of the happiest and kindest person so this came as a big shock to everyone. I still can't believe it and it's hard to accept it. I would love to be in Estonia right now, even checked flights but obviously they were just ridiculously expensive, almost 2000$ but the timing was so bad. My boyfriend had flown to east coast from Perth just to visit me and also I would have lost my jobs here so I'd been even more stressed out to start over once coming back and also my family has vacation booked so I wouldn't have been able to spend time with them... Everything was just working against me so I had to do a tough decision and stay. It is so hard to be away from my family on times like these, I can't even describe it. Last 2,5 months have been difficult and it's been a lot to take in...
Our week in Sunshine Coast was just wonderful. This vacation was all about spending some time together, explore beaches and just enjoy our time off. He was amazing support for me and helped me so much to deal with the pain, still do. Can't thank him enough. On Thursday he flew back to Perth and I drove back to Roma. Hardest drive I've ever done- 7 hours alone! I will never ever do such a long drive again, that's for sure. Probably will eat soon my own words because I live in Australia... Next day I also did a 14 h shift what was a killer and yesterday worked too, so finally today I had a day off. I really needed that to think, plan my life and process everything. Because Laura and her boyfriend went to Estonia, I'm all alone here. It is lonely, I'm not gonna lie. Even the dogs are away so I can't take care of anybody. Next week I'm just gonna work-work-work and looking forward to when my cousin gets back. I don't like to be alone here.. My emotions are up and down but I'm just trying to move forward and hopefully will find my balance again. I will share soon some photos from Sunshine Coast, it was so beautiful there. xx
Kommentaare ei ole