TIME TO TALK ABOUT LIFE

Ma olen tahtnud juba ammu kirjutada, miks ma olen sotsiaalmeediast eemal olnud.  Ega mingit kindlat põhjust nagu ei olegi, elanud vist reaalmaailmas ja nautinud elu? Nädalad lihtsalt läksid ning mõtlesin nüüd endast natuke märku anda.  On olnud palju häid hetki, väga palju endale olulisi pisikesi saavutusi ja eesmärkide täitmist, on olnud ka raskeid ja valusaid hetki, millest ma alguses ei plaaninud rääkida, aga ükskõik mis hetked, need on osa mu elust ning teinud minust selle kes ma täna olen. Siit nüüd ei tule elu-on-nii-raske postitus, pigem vaid enda mõtete ja elu jagamine teiselpool maakera.
Ega tegelikult ma olen elanud väga lihtsat ja õnnelikku elu ning seda kõike tänu iseenda motiveerimisele ja oma positiivsele mõtteviisile. Kui ma veetsin üksinda päeva Brisbanes, kirjutasin endale üles eesmärke ja olin nii motiveeritud. Olen siiani seda tunnet hoidnud ning kõige olulisem on minu jaoks sisemine rahulolu ning oma südame kuulamine. Mõttejõud on kõige tugevam jõud, seega tuleb olla ettevaatlik kuhu selle jõu suunad. Tasub mõelda häid ja edasiviivaid mõtteid, mitte keskenduda probleemidele. Kui hakkan oma sihti kaotama ja keskenduma pisiprobleemidele, siis vaatan oma märkmikut ja tuletan endale meelde, mis on oluline. Kui ma Austraaliasse tagasi lendasin panin suured eesmärgid omale kirja ning väga paljud neist olen juba täitnud. Mu suur eesmärk oli jääda Austraaliasse elama, selleks oli mul vaja lõpetada farmipäevad (hambad ristis maasikafarmis), saada viisa, kolida idakaldale. ✔
Okei, nüüdseks olen juba peaaegu 2 kuud elanud Romas, mis on 7 tundi Brisbanest sisemaale (mitte Itaalias nagu mu telefon vahel segast paneb). Mu eesmärk siia kolides oli leida töö ning koguda raha. ✔ Mõne päevaga skoorisin omale kohvikus töö, kus mulle väga meeldib töötada. See koht on nii minu moodi ning inimesed on samuti toredad. Meil on äge tiim, nad on küll kõik minust nooremad, välja arvata juhataja/omanik, kuid samas on ka palju draamasid ja silmakirjalikkust, millest proovin hoiduda. Kui ma hakkaks kõiki asju lahkama, siis see postitus kujuneks vist raamatuks. Nii juhtub kui "blogida" iga kahe kuu tagant! Whooops! 
Okei, teen kiire Roma ja oma töö tutvustuse. Tegemist on väikelinnaga, umbes 7000 inimest ja kõik teavad kõiki. Minust teati juba enne kui olin oma jala Romas maha pannud. Peale esimest (mis on olnud ka mu ainuke) väljaskäiku teadsid juba kõik, et uus tüdruk on linnas (ei ma ei joonud ja ei teinud midagi häbiväärset haha!), lihtsalt asi on selles, et see on nii väike linnake. Siin on peale pubide veel üks ööklubi, mis on avatud vaid laupäeviti 3 tundi. Kõik teavad kõiki. Näiteks osad sõidavad autoga mööda ja siis hõikavad aknast "Hi Annika!", mis seal ikka, tervitan vastu, missest et ei tea neid või siis tänaval jalutades teed chitchate. Peale esimest nädalat hakkasin ka tööle pubis, mis kujunes pubideks. Jah ma töötan kolmes "erinevas" kohas, kuid omanikud on kind of samad. Ehk siis oleneb nädalast ja graafikust, hommikuti töötan kohvikus, paar tundi pausi kodus ning siis olen pubis (ingl.k tavern), kus on restorani osa ning reede ja laupäeva õhtuti olen peale restorani osas olemist teises pubi baaris, kus on iga jumala nädalavahetus kreisi pidu. Mis muud teha väikelinnas, eks ikka alkoholi kõrist alla valada. Mul ei mahu siiani pähe, kuidas ühed ja samad inimesed iga nädal suudavad end pildituks juua. Way to go! Samuti pubides kõik kliendid teavad kõiki, räägid nendega kõik elulood ära ja kõik teavad kõiki nimepidi.  Ma isegi ei küsi, mida nad joovad, sest ma juba tean.  Üks asi millega ma siiani pole ära harjunud-tähelepanu. Seda saan siin palju, sest vahel mõni kutt proovib terve õhtu ikka seda numbrit saada. :D  Kui minna tagasi töö juurde, siis pubides meeldib mulle natuke vähem töötada. Suur motivaator on lihtsalt raha, sest see annab mulle võimaluse Gold Coasti või Melbourne kolida. Praegu mulle meeldib seal töötada, sest iirlastest kaksikud on puhkusel ära.. Ma olen vist siin enne maininud, et iiri inimesed on mu lemmikinimesed maailmas aga nemad vist suutsid selle tiitli ära rikkuda haha! Asi on lihtsalt selles, et nemad on pubide managerid ning nad reaalselt ei oska suhelda. Nad kogu aeg nähvavad iga asja peale ja kõik käivad nagu noateral nende läheduses. Väga raske läbi saada ja ma isegi enam ei proovi nendega suhtlust alustada.Töötan nädalas umbes 40-45 tundi ning palgatase on siin väga hea. Kuna ma olen kogu aeg tööl, siis mul pole võimalust siin raha kulutada (välja arvatud online shoping, mis oli kah feil) ja saan ilusti koguda. Nüüd tuleb üks suuremat sorti kulutus, sest olen teel Sunshine Coasti! Mu sõber lendas siia juba laupäeval ning nüüd tripimegi nädal aega ringi. Arvatavasti olen nüüd ka sotsiaalmeedias aktiivsem! Saan ammutada jälle inspiratsiooni ja pühkida kaameralt tolmu! Ma nagu reaalselt janunen tripi ning ookeani järgi! Töötada ja raha koguda on tore, aga mu keha ja vaim vajab pausi ning midagi mis paneks silmad natuke rohkem särama. 
Paus oli juba väga vajalik, sest eelmisel esmaspäeval andis mu keha mulle märku, et midagi on valesti ja kohvikus tööl olles kukkusin peaaegu kokku. Viimased 2 nädalat olen juba tundnud peapööritust ja arvasin et tegemist on lihtsalt une-või veepuudusega, sest meil on terve aeg siin olnud 30-40 kraadi. Välja arvatud eelmine nädal, tere vihm ja 20 kraadi, mis oli samas väga värskendav, sest nüüd oleme tagasi 30 kraadi juures ja tore oli korraks mitte higistada 24/7... Igatahes, otsustasin oma kindlustust lõpuks ka kasutada ning suundusin arsti juurde. Ta tuvastas kiirelt probleemi, nimelt väga sagedane viirus labyrinthitis, mis pidi tavaline olema siin kevadel. Kõrvas olev närv oli põletikus ning surus tasakaalu kontrolliva närvi peale ja see tekitas peapööritust ja väsimust. Ma ise arvasin alati, et lihtsalt ületöötanud või midagi muud, aga 20 min arsti juures ja 250$ ning diagnoos olemas. Jep, arstiabi on siin ikka ilusa hinnaga, seega Austraaliasse ärge kunagi ilma kindlustuseta reisige! Aga ega ma veel ei tea kas kindlustus ikka selle katab, eks siis varsti annan teada kui väga ma soovitan If kindlustust! :D
Rääkides siis natuke personaalsest elust. Nagu ma alguses mainisin, mul on olnud väga palju häid hetki ning olen täitnud palju endale seatud eesmärke. Leida töö siin ✔, koguda raha ✔, alustada trenniga ✔ ja olen leidnud mõnusa tasakaalu ja olemise. Väga palju häid asju on olnud aga ei ole head ilma halvata. 1,5 kuu jooksul olen saanud nüüdseks kaks korda juba väga valusaid uudiseid Eestist, mis on mind natuke rivist välja löönud. Kui augusti lõpus kaotasin oma isapoolse vanaisa, siis kolm nädalat tagasi kaotasin ka oma emapoolse vanaema. See oli mu elu üks kibedamaid päevi, sest samal ajal tahtsin 100% rõõmus olla, sest samal päeval sai mu sugulane Laura, kellega elan, tädiks!  Seda kõike on palju olnud ning raskemaks teeb selle Eestist eemal olemine. Üksinda reisimine on tore, nii palju plusse, mida mina hindan, kuid üks suurimaid miinuseid, ma olen ka alati üksi. Kaaslasega reisimise suurimaid plusse oligi võimalus kellegile toetuda. Võin olla ümbritsetud kõikide toredate inimestega, aga nad on mu elus olnud mõni nädal kui sedagi, seega rasketel hetkedel tahaks väga lihtsalt olla oma perekonna või parimate sõpradega ja lihtsalt rääkida või viibida nende läheduses.  See on kõige raskem asi välismaal elamise juures, kõik muu on asendatav.  Romas elan sugulase Lauraga, kes on mulle suurepäraseks toeks olnud ning need valusad hetked on olnud natuke kergemad.
Selline on siis mu kiire elu kokkuvõte! Päris pikk tekst tuli, tasub ikka vähe tihedamini siia kirjutada. Tegelikult olen ma väga rahul, kuidas asjad kulgenud on ning kus ma oma eluga olen.   See võib küll väikelinn olla, aga samas ka väga teistsugune ja äge kogemus. Vahepeal tuleb lihtsalt ära käia ning inspiratsiooni ammutada, nagu näiteks kuu aega tagasi käisime 4 tunni kaugusel linnas shoppamas haha! Uued outfitid andsid suurepärast motivatsiooni! :D  Mu plaan hetkel on jääda siia aasta lõpuni, aga vaatab kuidas elu kulgeb! Nüüd aga naudin nädal aega ookeani ja kvaliteetaega oma sõbraga! Eestis aga saab lumememmesid teha! Saadan palju päikest ning varsti tuleb ka update Sunshine Coastilt!
***
I wanted to write already ages ago why I've been away from social media but something always stopped me. There isn't any big reason, I guess I've been just living a real life and in my own happy bubble. I thought it's time to write what I've been up to because I've been getting too many questions already from my friends and family. Actually there's been many really good moments, little achievements and goals accomplishments, but also some sad moments. I wasn't planning on writing about it, but either good or bad moments, they are part of my life and they make me who I am today.
Life's been good, I really can't complain but it's been thanks to my self-motivation and positive attitude. Happiness is a choice, I truly believe in that. When I spent a day in Brisbane, I wrote down some goals and motivated myself and so far I have kept that and it has given me good results. Some of my biggest goals were to stay in Australia for second year, but first I had to finish my farm days, get the visa and move to east coast. All check! Okay, so for now I have lived in Roma almost 2 months! My goal here was to get a job and save up some money. Check! Already in few days I got a job at the cafe, where I really like to work. It has a cool hipster vibe and it's really "me". Few days later I also got a job at the pubs. Yes, pub-s. So basically I work in 3 different places but the owners in all places are kind of the same. So in the mornings I work at cafe, evenings I work at the tavern and on the weekends I work at the bar what is in a different pub. Pretty confusing, but I'm used to it. Money is so much better here compared to the big cities, so it's a perfect place to save up for future travels! Talking about the town... Roma is small,like very tiny,  approx 7000 people only so you can imagine how everybody knows everybody and about everything. And it can be good and also bad. Every day I see the same people, drinking their same "jack and coke" or "schooner of gold".  But I'm so used to it already, everything is in walking distance, very cozy but at the same time not that inspiring. It is a very different experience, again, but I've learned a lot about myself. Some things are funny too, for example if I'm walking on the street and somebody is passing me with a car, they yell "Hi Annika!". Haha! I always greet them back, even tho I have no idea who they are! But they all know me. 
Now I'm on my way to Sunshine Coast! Can't wait to explore that area with my friend, who flew from Perth to Roma already on Saturday. So my instagram will be active again. ;)  To be honest, that break was really necessary because last monday I almost passed out at work. I had been feeling dizzy for last 2-3 weeks and I always thought it's from lack of sleep or just of overworking but after this incident I decided to visit a doctor. He discovered the problem quickly, a common virus called labyrinthitis which is an inner ear disorder and what causes dizziness and vertigo. Luckily got some medicine and feeling better now! Don't wanna faint and loose my teeth again haha!
So talking about my personal life, as I mentioned earlier, I've had many good moments, accomplished some of my goals and found my balance.  I've gotten now twice some really sad news from Estonia which really have broken my heart. I lost my grandpa in the end of august and my other grandma only 3 weeks ago, so it's been quite hard to be away from my family. The same day when I lost my grandma, my cousin got a baby, so it was very bittersweet day because one part of me wanted to be super happy and at the same time I was just devastated. So it's been quite a lot to take in, but I am so grateful that I am living with my cousin, so I feel more "home" and at least I have a little bit of my family and support  here. I love travelling alone, so many perks what I appreciate but the only downside of it, is when I really wanna be with my family. Everything else is replaceable. 
So this was my quick life update here in Oz! Still enjoying it, focusing on good things and so ready for my next adventures! But now it's time to enjoy and explore Sunshine Coast, inspire myself and spend some quality time with my friend.   Xx

Kommentaare ei ole

Back to Top