WHEN EVERYTHING GOES SO WRONG

Ma ei teagi nüüd kust alustada. Kui olukord on ikka väga halb, siis mõtled et ei saa ju hullemaks minna. Aga vot saab ja ikka täiega. Ma olen nüüdseks juba üle nädala Malaisias trippinud ja on aeg vist ühtteist kirja panna. Pealkiri ütleb juba päris palju ning praeguseks ma olen juba suht tuim selle kogu olukorra peale, sest eile õhtul saades veel halvemaid uudiseid nutsin oma kõik pisarad ära. Mis siis juhtunud on?
Pakkisin nädal aega tagasi oma elu kohvrisse, sest plaan oli ju Austraaliasse kolida. Aga tuleb välja, et nii ei lähe. Miks? Selles kõiges saame tänada ühte Austraalia tolvanit, kes ei tegelenud mu peika viisaga ja seda pole siiani korralikult teinud. Peale selle, et mu peika on juba üle kuu aja Aasias trippinud ja oodanud viisat, saime ka nädal aega tagasi toreda uudise. Ta on ülikoolist eemaldatud liiga pika puudumise pärast.  Ma pole vist kunagi varem nii sügavalt pettunud olnud mingis riigi süsteemis. See oli nagu viimane piisk karikasse, mis juba enne uputas probleemidest. Üle kuu aja on ta siin oodanud ja nüüd mingi tolvani pärast on ka ta ülikoolil kriips peal, sest paberimajandus on aetud, me mõlemad oleme juba Aasias ning Londoni enam ka minna ei saa ja ega väga ei tahakski.  Eriti tagasi ülikooli, mis isegi ei suuda selle situatsiooniga tegeleda. Kui oled rohkem kui pool aastat arvanud, et kolid teisele poole maakera ja kõik liiigutused selleks on tehtud, siis tagasiminek tundub mõeldamatu. Vastik mõelda, et üks inimene tõmbab kriipsu peale tulevikule, millest unistasid ning kõige hullem on see, et ta isegi pole sellest teadlik.  Samuti minu pilet Austraaliasse läks raisku sest mu pilet oli Bangkok-Kuala Lumpur- Perth, arvasin et saan väljuda Kuala Lumpuris pagasiga aga jääb ära. Isegi piletit vahetada ei saanud. Pidin ostma 1,5h enne väljumist uue pileti. Jälle üks tore raharaiskamine. Ja kes facebookis näinud, siis juba Bangkoki reisimine ei läinud lihtsalt, sest pagasi kättesaamisel avastasin, et keegi on lukud lahti murdnud ja koti läbi soranud ning ühtteist ka kaasa võtnud. :)  Aitäh Aeroflot, never f* again. Nädal aega tagasi, saades selle halva ülikooli uudise, suutsime positiivseks jääda ning leida uue lahenduse. Viimased kaks kuud on olnud väga stressirohked ja eilne uudis oligi seotud õppemaksu rahadega ja veel viisa vastusega. Te ei taha teada, kui palju raha on selle olukorra pärast raisku läinud. See on lihtsalt naeruväärne! Me oleme püüdnud olla positiivsed ja nautida oma aega ringi trippides aga eile lõid kõik need stressilained peas kokku ning lihtsalt tahaks öelda, et ausalt enam ei jaksa. Ma olen sügavalt pettunud ja asjad ei ole läinud mitte üldse nii nagu planeerisime. Kõige halvem on see, et mitte keegi ei võta vastutust ja mingit kaebust pole kuhugi võimalik kirjutada.
Aga ega enam pole midagi teha. Meil oli juba peale seda ülikooli uudist plaan olemas ja otsustasime et ei riku oma tuju enam ehk siis suundume mõlemad Austraaliasse tööle. Enne seda veedame aga aega Aasias, sest viisat ju pole ja pole mõtet nurka norutama jääda. Jah, me säästud ja pangaarved on väga miinuses aga no saabki üle pika aja siis tööd rabada hah! See tee pole olnud väga kerge, aga kuidas see ongi, läbi raskuste tähtede poole? Või raske õppustel, kerge lahingus? Või see on lihtsalt märk, et Austraalia pole meile mõeldud? :D No kes seda teab! Tuleb lihtsalt jääda positiivseks ning homme siis kirjutan pikemalt, kus me aega veedame! Oleme igatahes juba uues riigis! :P
***
Well, I even don't know where to start. When you think that things can't get any worse, then surprise surprise, it can. Yesterday we got even worse news and enough is enough already. So far, I've been in Malaysia already a whole week. Our plan was to move to Australia but that won't happen, not yet at least. And we can say a big thank you to one idiot who is not dealing with my boyfriend's visa. It's been more than 7 weeks already, how unprofessional is that? My boyfriend has spent already 5 weeks in Asia, waiting for his visa and a week ago we got bad news that he is suspended from the university due to missing too much. Thank you Australian government for screwing our plans up, like a big one, seriously. I am just deeply disappointed in this system and that nobody wants to take responsibility. We have had already tough two months and it's just too much to handle. So no university for him and no sign of visa. It's a lot to take in, especially if you have done everything what you can to make it work and somebody just decides to kill your dreams. 
It's an awful situation and we are really trying to stay positive but yesterday we got some bad news again and it was a breakdown point for me. I was just so down, because everything is going so wrong. A week ago, when we found out that he isn't welcomed anymore to the university, we tried to stay optimistic and did a new plan. We will travel in Asia until he gets his visa and both go to Australia with working holiday visa but now we also have problems with that. I know that life shouldn't be an easy road but give us a break, we have way too many bumps already! Is it a sign, that Australia is not for us? :D 
We have decided not to moan anymore and really trying to enjoy our time here in Asia  and btw, we are already in a new country! 
Dress-H&M // Bag, slippers- Primark // Shades-Reserved

3 kommentaari

  1. Perth, http://www.aussijobs.com.au/ Say hello to Anissa!

    VastaKustuta
  2. I don't even understand why you named your article with such a strange title. Everything goes well, your look is stunning, so don't care and relax!

    VastaKustuta
  3. Sometimes it seems to us that the situation has developed incorrectly, but then through time we understand that this was the most successful deployment of the situation.

    VastaKustuta

Back to Top