HIKING TRIP IN WICKLOW MOUNTAINS

Nagu ma eelnevas postituses mainisin, siis eile avastasime Wicklow mägeseid ning lõpetasime ootamatult haiglas. Kuidas siis nii? Esiteks, see päev ei alanud üldse hästi :D Me jäime bussist peaaegu maha ning sinna läheb vaid üks buss päevas haha! Ei tasu viimasel hetkel poodi minna. Kohale jõudes valisime 3 tunnise raja ning nii hea oli jälle looduses olla. Tundsin end nii koduselt. Kui pool teed oli juba alla tuldud ning kõndisime täiesti okei kruusatee peal siis kuidagiviisi suutis mu peika oma hüppeliigest vigastada ja lausa nii hullult, et selle peale toetuda ei saanud. Kujutage ette nüüd mind teda kandmas? Ma ei suuda isegi oma õlgu tõsta praeguseks. Õnneks veendusime järjekordselt Iiri inimeste sõbralikkuses ja lahkuses ning meie järel tulnud kaks meest tassisid ta alla ning viisid meid autoga bussipeatusesse. Inimeste lahkuses veendusime siin ka juba varem ning mulle nii meeldib see iiri aktsent! Lihtsalt nii armas ja naljakas!
 Õnneks saime tagasi Dublinisse ning läksime apteeki, et äkki sealne arst saab üle vaadata, sest kõik kellega varem rääkisime soovitasid haiglat vältida, sest siinne süsteem pidi täiesti mäda olema. Kuna seis oli hullem kui arvasime siis läksime apteegist karkudega hoopis haiglasse ning veendusime selles halvas süsteemis. Ootejärjekord röntgeni jaoks oli 9 tundi ning arst soovitas hotelli magama minna ja tagasi olla hommikul. Mu peiks tuli tagasi siis hommikul kell 8 ja ootejärjekord oli endiselt 9 tundi. Ma jõudsin sinna hiljem ja nagu Eesti naine ikka, tuleb natuke kisa teha ja peika sai kiirelt röntgenisse. 6 tundi ootamist sai läbi ja õnneks pahkluu on terve, aga lihased on rebestatud ning taastumine 4-6 nädalat. Õnneks saime korraliku matka teha ja Dubliniga tutvuda, sest oma viimased 1,5 päeva veedame hotellis.  Viimase öö võtsime Hiltoni ketti kuuluvasse hotelli ning siin on päris kena.  Peale seda trippi oleme küll vist pankrotis, sest takso peale on palju kulunud :D Ning muidugi see, et ma pean uue telefoni muretsema, sest nüüdseks andis see täiesti otsad ja ekraan ei tööta. 
 Siiani on meil ka nii palju toredaid kokkupuuteid olnud iiri inimestega ning ma vist olen ära unustanud, mida see tähendab. Londonis sellist külalislahkust väga ei kohta. Kindlasti külastame õhtul Iiri pubi, sest ilma õige Guinnessi proovimiseta lahkuda ei saa. :P
***
Yesterday was hiking day in Wicklow mountains and we ended up in a hospital. Well, how? First of all, we almost missed a bus to the mountains and maybe it was a hint of not going there! I guess we did not understand that haha. We had an amazing hike with beautiful views and it was awesome to be back in nature and feel this cold mountain breeze. When we were on our way down and almost in the end, somehow my boyfriend twisted his ankle and it was so bad that he couldn't even walk. So you can imagine me carrying him?! I still can't feel my shoulders!! Luckily, there were two Irish guys who helped him down and drove us to the bus station. They were so helpful and nice people and so far we have had so many amazing experiences with Irish people. I totally love them! And ofc I love this accent, so cute and funny! 
When we got back to Dublin, we went straight to pharmacy because everybody suggested to avoid hospitals because of their bad healthsystem. And they were right about that! Sadly we had to come to the hospital and the waiting time was 9 hours!! Our doctor was a nice guy and said we should go and sleep in the hotel and be back in the morning. My boyfriend came here 8 am and waiting time was still 9 hours, crazy!!! After 6 hours we finally got some answers and luckily he only torn some ligaments so it will take 4-6 weeks to recover.. 
Luckily on our first day we saw a lot in Dublin and we also had a nice hike yesterday but now our last 1,5 day's we will just chill at the hotel. Luckily it's supernice here! Ofcourse we will try to go out today cause we can't leave before trying the Irish bier-Guinness! 

2 kommentaari

Back to Top