WINTER WONDERLAND

Mul on natuke piinlik, et blogis jäi novembrikuu vahele, aga seda seepärast et olen vist oma wonderlandis elanud ning sotsiaalmeedia on tahaplaanile jäänud. Midagi erilist nagu polegi teinud, kuigi elan ühes Euroopa suurimas pealinnas aga ma olen omamoodi nautinud seda rutiinielu, kui nii saab seda nimetada.  Töö, trenn, fun. Rääkides tööst, siis I love it!  Meil on superlahe seltskond koos ja tunnen iga päevaga end aina kodusemalt. Naljakas mõelda, et olen siin vaid üle kolme kuu elanud, sest tunne on, nagu oleks siin olnud juba aasta. PS! Soovitan soojalt - esita endale väljakutse ning koli mõneks ajaks uude riiki. Kindlasti käib peast läbi tuhat põhjust, miks ei saa seda teha, aga uskuge mind, see kogemus on lihtsalt hindamatu väärtusega! Ja mida aeg edasi, seda raskemaks läheb  otsuse tegemine ning seda rohkem klammerdume oma mugavustsooni. True story. 
Midagi põnevat, teistsugust?  Milline näeb välja mu tavaline hommik? Panen oma 10 äratuskella kinni, sonin omaette kui väsinud ma olen, teen hommikusöögi, uimerdan pikalt ja siis avastan et 10 minuti pärast läheb rong. Jooksen mööda tuba ringi ja siis jooksen rongijaama (jah-iga hommik), rong jääb muidugi hiljaks või siis üldse cancelled, pressin end inimesi täis rongi ja palvetan et saaksin istekoha. Kui istekoht saadud, võtan oma puuviljasalati kotist ja jätkan hommikusööki. Vaatan ümberringi, kõik näpivad oma telefone. Hakkan oma ajalehte lugema, mis on tasuta alati rongijaamades ning isegi kui unustan hommikul võtta siis Londoni elanikud ei võta ajalehte koju, vaid jätavad viisakalt istmele, et ka järgmised saaksid lugeda. 25 minutit rongisõitu ning aeg rongi vahetada (see on alati kõige raskem osa ). Miks? Sest siin pole inimesed piisavalt viisakad et väljuksid rongist, et teised saaksid maha minna. Siin sa pead pressima ja häält tegema, et oma peatuses väljuda saaks. Jooksen/pressin end läbi inimestetulva ning hüppan teise rongi peale. Seal saab alati istekoha, jeee! Värvin ripsmed, kuulan muusikat ning lähen rõõmsalt tööle.  
Tegelikult ma olen nüüd täitsa harjunud selle inimestetulvaga. Ikkagist jõulud on ju ukse taga kohe kohe ja kurb ma ei ole, mkkkm!! Ma olen nii elevil, sest need saavad olema minu ja mu peiksi esimesed ühised jõulud. Täna ehtisime ka oma esimese kuuse, mis on küll tehis ning head kuuselõhna toas pole, aga jõulutunde annab for sure! Muideks, soovitan kõigile tehiskuuske, sest siis vähemalt jääb puule elu alles ning ta ei lõpeta prügikastis. Viimasel ajal olen üldse paljudele asjadele teise pilguga hakanud vaatama. Suur loomasõber-ja kaitsja olen ma alati olnud ning viimasel ajal ei kipu isegi liha sööma. Tegelt väga lihtne põhjus, sest see pole mu kõhule hea. Seepärast olengi mõelnud proovida lihavaba elu uuel aastal ning ei kujuta ettegi, kui raske või kerge see saab olema. Igasugused head retseptid on teretulnud! :) 
Kirjutamistuhin tuli vist peale, kuigi tahtsin siin jagada hoopis Winter Wonderlandi kogemust Hyde pargis. Esiteks, see koht on suurepärane võimalus tühjendada külaliste rahakotte haha! Ma varsti enam ei üllatugi, kui kallis London on. Kuigi üllatunud olin kolmapäeval küll- ma ei arvanud, et see koht on nii suur ning lahedate atraktsioonidega üle kuhjatud! Tundsin end kui väike laps täiskasvanu kehas, kes pidi endale pidevalt meelde tuletama, et ei kuluta raha! Meie eesmärk oli uisutada seal, aga kuidagi ei kippunud rahakott avanema kui nägime et selle väikese aja eest jääl tuleb välja käia 30 naela.. Nagu meie ikka, valisime hoopis välja kõige hullema atraktsiooni ja nautsime adrenaliinilaksu. Seal kõrgustes olles saime ka hingematva vaate osaliseks. London oma linnatuledes on ikka ilus mis ilus. Winter Wonderlandi saab külastada muidugi tasuta, aga see on lihtsalt pungil täis ahvatlusi... Jõulumeeleolu oli igaljuhul tagatud. 
Minul läheb siin väga hästi ning uus aasta toob palju lahedaid väljakutseid! Jaanuaris olen ka nädala Eestis ning ei jõua ära oodata oma Sofibeebi nunnutamist!! (Pere ja sõbrad, igatsen Teid ka!) Üldiselt mulle väga meeldib siin ja suurt Eesti igatsust pole. Olen leidnud hapukoore asenduse ehk siis elu on korras- hapukooresõltlane nagu ma olen hehe :) Igas riigis on oma plussid ja miinused aga oluline on olla iseendaga kooskõlas ja õnnelik. Selleks korraks kõik!

1 kommentaar

  1. LOL selle rongis trügimise koha pealt :D. Meil Raatusel ja üldse Tartus välistudengid ei tunne ka seda reeglit, et enne võiks inimesed välja lasta, kui ise sisse trügid. Su blogist tuleb välja, et see on pigem suurtest riikidest inimeste üleüldine probleem :D :D

    VastaKustuta

Back to Top