LET'S GO!

Kõlgutan oma jalgu lennujaamas ja mõtlen kui väga võib elu muutuda vähem kui 8 kuuga.  Ees ootab palju väljakutseid, kuid kui kõigega hakkama saan, siis on tunne super! Ma tean, et juba paari tunni pärast on need miljon segast emotsiooni kadunud ja siht silme ees. Hetkel on tunne nagu läheks järjekordsele reisile. Mu pere isegi naeris, et oh jumal küll, Sind on ju miljon korda "ära saadetud". Aga näe, ikka tulen tagasi. See aasta olen juba ma-ei-tea-kui palju kordi lennukisse astunud, aga loodan et nüüd jään natukeseks ajaks paigale ja te ei kujuta ette ka, kui väga ma seda stabiilsust tahan! Et lihtsalt jumala eest jälle oma kodinaid pakkima ei peaks. Rääkides sellest, siis arvake ise kui raske on 30 kilo sisse oma elu mahutada? Eriti veel sellise riidehullu jaoks! 

Eks näis kuidas Londonis läheb, mina igatahes olen valmis. Ma olen alati olnud rändaja hingega ning reisimine on minu kirg. Kes ütles, et terve elu peab samas riigis elama? Seega, rändama! Järgmine postitus juba Londonist!
***
I'm sitting at the airport right now, on my way to my new hometown London and just wondering, how the hell my life changed so quickly? I am super excited and new challenges are waiting for me and hopefully soon I will realise that I'm seriously moving there! I am looking forward to have a stabile home for a while cause I am sick of packing my bags almost every month. Btw, it was so hard to fit my whole life into 30 kilos! Freaking hard!! 
But I will keep everybody updated how I'm doing there so stay tuned! Next post will come already from London!

Photo: Anete Palmik