Kas ainult mulle tundub, et aeg läheb liiiga kiiresti? Kuigi praegu ma soovin salamisi, et jõuaks kätte juba järgmine kolmapäev, sest siis näen oma kallimat, kes praegu on Norras oma perel külas. Päris imelik on olla siin ilma temata. Kartsin esimest ööd üksinda, aga noh, jäin magama silmapilkselt haha! Kui ta tagasi tuleb, on aeg veeta esimesed ühised jõulud!
Mul käivad vahel külmavärinad üle keha, kui mõtlen meie kohtumisloo peale teiselpool maakera ning kuidas kõik välja kujunes... It was meant to be! Naljakas, kuidas sel hetkel tundunud lihtsad otsused muudavad Su kogu elu ning kujunevad üheks tähtsamaiks. Tuleb lihtsalt usaldada oma sisetunnet. Muutun siin juba liiga cheesyks.. Seega, räägime ilmast äkki? Meil on soe, lund kohe päris kindlasti siin ei näe. Tavaliselt 15 kraadi ja sel päikselisel päeval sai isegi vaid kampsuniga ringi lipata. See kampsik on pärit Superdryst ehk siis ma sain 400 naela eest omale "töövormi" rõivaid valida. Dream job, or whaaaat?! Aga kui Superdry hindasid tead, siis selle raha eest sain vähem kui 10 rõivaeset. Pühapäeval oli ka töökaaslastega jõuludinner ning igaüks tegi loosi teel kellegile kingituse. Üks kollegidest sai omale kuldkalad. OK. Ma sain Vana Tallinnat, jep. Mu kolleeg käis Tallinnas oktoobris ja ostis kaasa seda ning kui ta sai loosi teel minu, siis kink oli varnast võtta. Sain ka temalt isetehtud Eesti värvidega kaunistused. Ma sain ikka väga nunnu kingi osaliseks nende kuldkalade kõrval.
Mul on mingi miljon mõtet peas, seega tuleb üks teistmoodi postitus:
-ma tegin oma squati rekordi eelmine nädal- 50 kg yeahhhh, eile kordasin, järgmine kord siis 60kg- ja et oleks see bikiinivorm märtsiks olemas
- ma tahan nii meeleheitlikult oma pikkasid juukseid tagasi, kasutasin jälle seda vaalaplatsentat aga kas keegi oskab soovitada mingeid clip-in variante? Jah, ma mõne asjaga pole kannatlik, nagu näiteks juuksekasv
- see on vist paljude asjadega, et kui ma midagi tahan siis KOHE
- ma saan iga päevaga aina rohkem aru, kui õnnelik ma oma Vietnamist leitud armastusega olen
- ma sain omale pangakonto kuu aega tagasi, jee, ma polnud isegi õnnelik enam peale seda kogu jama
- ma olen päris mitu korda pisardanud, sest ma nii igatsen oma kassi ja ma tunnen end vahel nii süüdi, sest ei saanud teda siia võtta, sest mu peikal on kassiallergia
- ma ei suuda šokolaadile EI öelda
- ja siis ma vingun, et ma olen paks
- tegelt ma tean ise ka et ma pole paks, ma lihtsalt oskan kõigega elus üle dramatiseerida
- ma endiselt ei saa tööl aru, mida vahel üks kolleeg räägib, kuna tal on lihtsalt nii keeruline aktsent, õnneks vahel teised ka ei saa, aga peamiselt siiski vist vaid mina
- ma ei saanud see aasta piparkooke teha, kuna siit kaubandusvõrgust leidsin vaid valmis toodangut
- mu hüüdnimi on tööl Printsess, mitte et ma mingi pirts oleks vaid et mu blondid kiharad pidid lehvima alati, nende jaoks on see printsessi tunnus
- ma jään pidevalt rongis magama ja võõrad äratavad mind üles, siiani on tavaliselt õnnestunud õiges peatuses ärgata
- ma ei saa aru, miks ei müüda siin jõulukaarte, kus on lihtsalt "Häid jõule", kõik kaardid on n-ö kellegile suunatud ja "tavalist" jõulukaarti otsi nagu nõela heinakuhjast
- mu lemmiklaul uuelt Adele plaadilt on "Water under the bridge", kummalisel moel nii hea tuju looja kui pisarakiskuja
- ma mõtlesin et ostaks pileti ta kontserdile, hind oli 242 naela, otsustasin et Spotifyst kuulamine polegi nii paha
- mul kukkus eelmine nädal telefon vetsupotti, küsite kuidas? ära kanna telefoni tagataskus
- see peaks olema veekindel telefon, aga mul oli tagumine pool katki siis jamamine selle kordategemisega algas
-ma käisin selle telefoniparandaja juures 5 korda sest ta keeras totaalse käki kokku ja nüüdseks pole mu telefon endiselt korras
- ma igatsen kohupiima ja kodujuustu ja kohukest
No saite ju aru, kui palju mõtteid mul peas oli! Igatahes, mõtlesin siin ka aus olla. Mitte et ma varem poleks olnud. Aga tihti kuulen küsimust, et kas Sulle meeldib Londonis elada? Jah, mulle meeldib, sest mu teine pool on siin. Kuigi ma võin elada ükskõik kus, oluline et ma saaks seda oma kallimaga teha. Kui aus olla, siis mu vastus on, et jah mulle meeldib siin elada aga see on vaid ajutine. Sest kokkuvõttes vahet pole kus sa elad, tähtis on kuidas sa elad oma elu. Live the life you love and love the life you live! Ja ma armastan oma elu siin, kuid mul on vist liiga palju halbu kokkupuuteid olnud siin osade inimestega, seega maailma-kõige-suuremat sümpaatiat selle linnaga pole. Ma ei näe pikas perspektiivis end siin elamas, sest tunnen et siin on liiga palju isekust. Eks näha ole kuhu tuuled viivad, aga London pole 100% minu cup of tea. Need on mu tänased mõtted, kuigi homme võin juba vastupidist väita. Kui asjad natuke kindlamad, siis jagan ka oma tulevikuplaane. Selleks korraks kõik, miljon mõtet on asendunud vaid ühe mõttega- kõht on tühi!
