BRING THAT DRAMA

Ohhh kui soe ja mõnus pühapäev meil oli! Thank god, et võtsime sellest viimast, sest Londoni kauaoodatud hall vihmane ilm on kohale jõudnud. Selle vihmase päevaga alustasin ka ma oma esimest tööpäeva Londonis. Ütleme nii, et koju jõudes pea valutas ja emotsioonid olid igatepidi laes. Pole üldse niii lihtne kui arvata võite. Ühe päeva kohta oli uut informatsiooni ikka väga palju... Keeleliselt oli ka natuke raske, sest paratamatult pole mu sõnavara meeletult suur ja ahhh see briti aktsent ning muidugi ka probleemid selle armsa bürokraatiaga.. Pfff! Väike pisar tabas mind korraks, sest tundsin et appi elu on ikka niiii raske haha! See on igati arusaadav, et iga algus on natuke keeruline ja emotsionaalselt raske aga samas ma tean, et hiljem on kõik muu lihtne. See kogemus teeb mind vaid tugevamaks! Kõige olulisem on enda suhtumine ning nautida oma elu. Ja seda ma teen! Tagasi oma positiivsete mõtete juurde jõudsin peale tundi vannis ligunedes ja parima muusikavalikuga.. Niiet olen valmis selleks nädalaks kuna see tuleb väga väga kreisi. Kuna ma tahan hoida suhteid restoranitööga siis teen ka seal kaks vahetust ja töötunde tuleb kokku 66... Aga see on vaid alguse asi, kuna mul on õppimispäevad ning järgmisest nädalast läheb juba asi paremaks. Tahaks lihtsalt juba mõlemas kohas end koduselt tunda ja siis saaks ka kergemini hingata. 

Rääkides outfitist, siis võtsin viimast sellest suvesoojusest ning see kleit on üks mu lemmikuid. Välja arvatud siis kui suur tuuleiil tuleb. Mis teha, mulle meeldib mu draamakleit!

*** 

Wowww, we had such an amazing sunny Sunday here in London. Thank god that we took the maximum of it! Today finally London showed it's true weather what was rainy and grey. But even the weather could'nt ruin my excitement because it was my first day at work! Well, to be honest, after 8 hours of work my head wanted to explode cause it was so much new information and I also can't be mentioned that ofc it was hard with language. But soon I'll get used with that. After work I took a nice long bath with great music. 

When I'm honest, then ofc it's hard to blend in here quickly but I'm doing my best. It's normal that starting a new life in a new country will bring also some hard moments but most important thing is your own attitude. After being a little bit down for a moment I understood that it's up to me. Everything. How my time here will go and how I'm living my life. It was a quick reality check. So, from now on I'll enjoy my time here and live my life to the fullest. Pinky promise!

Dress- Asos // Bag- gift from Australia // Belt-thrifted shop // Heels- from Vietnam 

12

BLACK IS BACK

Kuigi riietuses olen tumedamaid toone viimasel ajal eelistanud siis päriselus pole mingit tumedust. Seda just siis Londoniga seoses. Ühe nädalaga on palju toimunud ning juba homsest on mul töökoht olemas ja seda lausa kaks. Kuna siin on peamiselt saadaval olevad töökohad part-time, siis paratamatult pean end kahe töökohaga siduma. Töö leidmine läks kuidagi väga lihtsalt ning peaaegu et kõigist kohtadest olen tagasisidet saanud.  Ma usun, et mu edu seisnes selles, et viisin ise CV-d kohale ja proovisin alati manageri jutule saada. Neid kohti ei olnud ka palju, 5 riidepoodi ning kaks nendest soovisid mind ka koheselt tööle. Homsest alustangi Burtoni poes, kus sain 28-tunnise lepingu. Aga kuna paljud mu sõbrad soovitasid restoranitööd, sest sellega õpib kiirelt keelt ning teenimisvõimalus hea, viisin ka CV-d kahte restorani, kust ühest sain ka kohe proovipäeva võimaluse ning teisest järgmine päev kõne ning intervjuu aja. See läks hästi, käisin reedel proovimas seda tööd 2 tundi ja veendusin, et areneksin seal keeleliselt kiiresti. Kuna ma sobisin neile väga hästi, siis nad on nõus mu graafikut tegema riidepoe järgi ja ühesõnaga, alustan seal kohe kui saan. Kindlasti mõtlete, et mis keeleliselt arenemisest ma siin räägin aga isegi kui ma olen veebruari algusest igapäevaselt inglise keeles rääkinud, siis briti aktsent on teine muusika. Kuna ma ise olen selline inimene, kes tahab kõike kohe osata siis pean ma vahepeal endale meelde tuletama, et ma olen siin vaid olnud 2,5 nädalat ja pean endale natuke aega andma. Kes siis ikka kritiseerib, kui mitte ise. 

Tegelikult viimased 2,5 nädalat on olnud paras eneseületamine ja mugavustsoonist väljaastumine. Igaüks, kes on nii-öelda alustanud uut elu välismaal, teab millest ma räägin. Pidev uues olukorras olek, tööotsimine ning kogu see teistmoodi pinge ja põnevus on ka omamoodi väsitavad. Õnneks ma ei ole üksi, vaid mu kõrval on mu teine pool. Me veedame 24/7 koos ning see on ka põhjus, miks teistmoodi pingeid tekib. Aga kuna mina hakkan homsest tööl käima ning tema koolis, siis meil mõlemal on võimalus muud sotsiaalelu elada. :D Kõlab naljakalt, aga kes vähegi sellises olukorras olnud, mõistab mind. Õnneks on meil siin ilmadega niiii vedanud. Ma olin end ette valmistanud Inglismaa ilmastikuga, kus iga päev kallab vihma ja väljas on hall, kuid siiani on vaid üks päev pakkunud seda "lõbu". Nüüd ongi aeg võtta viimast nendest päikselistest päevadest, kanda oma kleidikesi ja nautida päikesekiiri paljastel säärtel! Rääkides riietusest veel lühidalt, siis London inspireerib mind suurepäraselt. Mu stiil läheb aina vabamaks ning julgen aina rohkem katsetada. Igatahes, ma ei jõua ära oodata oma esimest palgapäeva, sest mu wishlist aina kasvab! Okei, kui nüüd aus olla, siis ma ei kujuta ette millal ma oma pangakaardi isegi saan, sest NI numbrit mul veel pole ning ilma selleta ma pangakontot taodelda ei saa. Oeh, tore bürokraatia siin ikka. Aga ma loodan, et elate mulle kaasa mu Londoni seiklustega ning saadan Eestisse palju päikest! 

Cardigan, jeans - H&M // Bag- Vintage // Sneakers- Vans 

1

FIRST UPDATE FROM LONDON

Haaaa, et siis juba 1,5 nädalat Londonis ja ei kippu ega kõppu minust. Väga lihtne põhjus oli selleks, mul polnud wifit esimesed 5 päeva kodus. Jep, mitu päeva ilma insta scrollita. Oli raske, aga sain hakkama. Ma isegi ei kujuta ette, kust ma alustama peaks.. Päris palju juba tehtud ja sisseelamine on läinud väga kiirelt. Proovin kirjutada igast valdkonnast ja teha lühidalt, ausalt ka! 

Esimesed 3 päeva. Uudistasime ringi ja tuulasime igast inetrjööri poode läbi ning nägime esimest korda ka oma korterit. Silmad lõid särama ja mõistsime vist ka ise lõpuks, et see saab MEIE kodu olema! Järgneval päeval tegime vajalikke sisseoste ehk siis mõnusad väljaminekud igast patjade/tekkide ja muu nänni peale.  Esimesel päeval ka külastasime peiksi ülikooli fitness centret ning tegime sinna aastased lepingud. Kuna see tüüp oli seal muhe, sain samuti õpilase hinnaga, whoop whoop! Motivatsioon on laes treeninguteks, eriti kui Sul oma personaaltreener kodust võtta. :D Ehk siis suveks vormi, päris kindlasti!

Kingston. Meie armas kodulinnake või siis pigem linnaosa Londonis. Natuke imelik seda nii nimetada, sest see on suurem kui Tartu :D Aga juba esimesel päeval ringi uudistades kasvas me armastus hubase Kingstoni vastu! Siin on kõik olemas ja rohkemgi veel ehk Centralisse pole väga vajadust minna. Käisime reedel seal, kuna mul oli vaja National Insurance ehk NI numbri intervjuule minna ja trippides centralis metroode ja veel miljoni inimesega saime vaid aru, kui mõnus on Kingstonis. 

Transport. Sobib hästi järgmiseks teemaks, sest see on kallis. Õnneks me elame Kingstoni kesklinnas ja meil pole vajadust siin mingit transporti kasutada. Kõikjale jalatallataksoga. 

Kodu.  KODU!!! Ehk siis jah, miljoni hüümärgiga, sest meil on lõpuks oma kodu. Kes natukenegi Londoni eluga kursis on, siis teab kui raske on leida üürikat, eriti kui üks on Norras ja teine Eestis. Muidugi rääkides Londoni üürihindadest... Ma elaks Eestis villas selle raha eest, mis me siin oma pisikese kahetoalise eest maksame. (PS! Snapchatis on üleval väike video me kodust! follow me : annikavokksepp) Me oleme megaõnnelikud oma kodu pärast, sest meil tõeliselt vedas. Kui me olime lennupiletid augusti alguses ära ostnud siis meil ei olnud kodu. Me olime augusti lõpuks juba täiesti alla andnud, et leiame korteri ja arvasime et esimene kuu aega siis oleme kuskil shared house's kus samuti hinnaklass toa eest oli umbes 800 naela. Me maksame oma korteri eest 1100 naela. Ärge parem arvutage eurodesse, kukute toolilt maha. Sisse saime kolida 3 päeva hiljem kui maandusime Londonis ning esimesed päevad kulusid korteri koristamisele ja omaks tegemisele. Tegelikult kulus esimesed 4 päeva pigem vaid WIFI peale, sest me veetsime tunde telefoni otsas kuna me ei saanud seda tööle. Ja siin on väga tavaline, et Sind pannakse ootele paariks tunniks või siis öeldakse et helistatakse tagasi. Arvake ise, kas helistasid. Lõpuks peale tuhandet kõne ja korduvaid visiite poodi saime omale remondimehe koju ja viga oli boksis. Jesss noh. Nüüdseks kodu läigib ja insta scroll jätkub. 

Inimesed. Ja nende sõbralikkus ning see armas charm. Ma tunnen, et olen ise ka palju positiivsem, kui inimesed poes naeratvad ja teevad juttu ning kogu see viisakus ja heatahtlikkus.. No ja muidugi rääkides moest. Niiii palju stiilseid inimesi, mis muidugi vaid inspireerib!!

Bürokraatia. Appi, apppppi. Kuidas siis alustada? Selleks, et sa leiaksid töö on Sul vaja NI numbrit (National Insurance number) ning vaja aeg kokku leppida intervjuuks. Selleks on Sul aga vaja tõendavat dokumenti, et sa elad kuskil. Selleks, et omale korterit saada, on Sul vaja NI numbrit või siis inglise pangakontot. Selleks, et saaksid pangakonto on Sul vaja NI numbrit või siis tööandjalt kirja, mis on selle aadressiga kus Sa elad. Korralik nõiaring. Meil läks hästi, sest saime korteri otse omanikult ja ta ei küsinud neid asju. Küll aga ta tahtis soovituskirja töölt, meie autobiograafiat ja siis veel miljon kinnitust, et kas me ikka oleme sobilikud. Õnneks vist olime. Pangakontot proovisin ka saada, aga meie private landlordiga sõlmitud leping neile ei sobi ning kuna mul pole ei NI numbrit ega tööd, siis pangakontost võin vaid unenägusid näha. 

Ja mida mina siis siin teen? Oleks vist pidanud sellest alustama. :D Neljapäeval ehk nädal peale siia kolimist oli siis esimene päev, kus ma tegelesin töö otsimisega. Käisin kohapeal kuues riidepoes ning 3 päeva hiljem olen juba saanud neljast kohast vastukaja. Ma ise arvan, et päris hästi läinud. Mind hirmutati juba juttudega, et mingi 1-2 kuud läheb enne kui töö leiad. Aga eks see kõik oleneb inimesest endast.  Kõige parem oli muidugi see, et ühes kohas sain kohe ülesande- pane outfit kokku 10 minutiga, kus Rita Ora läheb MTV auhinnagalale. Mul jälle silmad lõid särama, sest see on see mida ma armastan. Peale seda tegid nad mulle kohe intervjuu ning põhimõtteliselt oleks nad mind tööle võtnud, aga kuna mul pole NI numbrit siis enne seda nad mind palgata ei saa. Ootan veel 2-3 nädalat seda. Ideaalis tahaks erialase töö leida, kuid alguses on mul lihtsalt mingitki tööd vaja, sest pangakonto tühjeneb liiiiga kiiresti. Ja no muidugi kuiiii raske on end poodidest eemale hoida!! Mu wishlist on juba kilomeetrite pikkune! :D 

Selleks korraks kõik. Lühike update mu Londoni elust ning blogis proovin aktiivsem olla, sest nüüdseks olen end päris hästi sisse seadnud. Homme juba ühes teises kohas intervjuu ning ma peaksin ka siia mingi hetk oma keelelised naljad kokku koguma. Neid on juba päris palju kogunenud, sest see briti aktsent on ikka omamoodi pähkel. Nautige sügist armsad sõbrad! 

Hat- Monton // Skirt, bag- Vintage // Sneakers- New Balance // Top- H&M

6

LET'S GO!

Kõlgutan oma jalgu lennujaamas ja mõtlen kui väga võib elu muutuda vähem kui 8 kuuga.  Ees ootab palju väljakutseid, kuid kui kõigega hakkama saan, siis on tunne super! Ma tean, et juba paari tunni pärast on need miljon segast emotsiooni kadunud ja siht silme ees. Hetkel on tunne nagu läheks järjekordsele reisile. Mu pere isegi naeris, et oh jumal küll, Sind on ju miljon korda "ära saadetud". Aga näe, ikka tulen tagasi. See aasta olen juba ma-ei-tea-kui palju kordi lennukisse astunud, aga loodan et nüüd jään natukeseks ajaks paigale ja te ei kujuta ette ka, kui väga ma seda stabiilsust tahan! Et lihtsalt jumala eest jälle oma kodinaid pakkima ei peaks. Rääkides sellest, siis arvake ise kui raske on 30 kilo sisse oma elu mahutada? Eriti veel sellise riidehullu jaoks! 

Eks näis kuidas Londonis läheb, mina igatahes olen valmis. Ma olen alati olnud rändaja hingega ning reisimine on minu kirg. Kes ütles, et terve elu peab samas riigis elama? Seega, rändama! Järgmine postitus juba Londonist!
***
I'm sitting at the airport right now, on my way to my new hometown London and just wondering, how the hell my life changed so quickly? I am super excited and new challenges are waiting for me and hopefully soon I will realise that I'm seriously moving there! I am looking forward to have a stabile home for a while cause I am sick of packing my bags almost every month. Btw, it was so hard to fit my whole life into 30 kilos! Freaking hard!! 
But I will keep everybody updated how I'm doing there so stay tuned! Next post will come already from London!

Photo: Anete Palmik

2