Olen juba ammu tahtnud kirjutada, aga mida pole on AEGA! Viimased 5 nädalat olen kahe koha vahel jooksnud ning unetundide arvelt ei ole tahtnud seda aega võtta. Samuti suureks stressiallikaks on olnud endiselt see korter, kust me kolisime välja juuli alguses (!) ning mille tagatisraha 2000$ pole me siiani kätte saanud!!! Nii palju on juhtunud ning emotsionaalselt ja vaimselt on minu jaoks viimased kuud ühed raskemad olnud. Mulle ei meeldi olla negatiivne, aga ma reaalselt olen võidelnud päris paljude deemonitega ning see teekond on väga keeruline olnud. Kreisi mõelda, et "suvekuudel" olen olnud nii nukker, sest Eestis olles oleks just kõik vastupidi olnud! Siin tabas mind hoopis see talvemasendus! Ma olin ära unustanud, mis tunne oli nagu "Eestis" elada haha (mõtlen siis ilma poolest). Samuti on olnud palju häid hetki ning räägin sellest kõigest natuke lähemalt erinevate peatükkide kaupa!
Töö. Viimati kui blogisin (juuni keskel) siis mul oli kaks tööd, üks kohvikus ja teine restos, kus olin just alustanud. Juuli alguses otsustasin ära tulla sealt kohvikust, kuna nad ei maksnud üldse ning manager oli suht tropp ning mulle väga meeldis restos töötamine ja eriti nende makstud tunnipalk hehe seega pigem mõtlesin sinna panustada oma aega, sest inimesed olid ka ägedad! Paar nädalat töötasin vaid restoranis aga juuli keskel otsustasin siis otsida uuesti teise töö, sest tahtsin rohkem teenida ja oli vaja raha kõrvale panna. Leidsin megaägeda kohviku ja lahedate inimestega, kuhu sain koheselt tööle. Aga seda rõõmu jätkus vaid 5ks nädalaks, sest kui ta mind sinna palkas siis algne plaan oli et meie kohvik kolib kõrvalmajja ning ta tahtis mulle pakkuda supervisori kohta, aga kaks nädalat tagasi saime halvad uudised! Selle maja omanikud otsustasid tõsta rendihinda ning kuna me kohvik seda lubada ei saanud siis omanik otsustas kohviku üldse kinni panna! :( Seega eelmine esmaspäev oli mul viimane vahetus seal enne Sydney trippi. Õnneks sain selle ajaga korralikult kõrvale panna raha, aga suht kurb, et me koht kinni pandi, sest mulle meeldis seal töötada. Viimased nädalad jooksingi siis kahe koha vahelt, nädalas umbes 50-60tundi, thank god et mulle meeldis mõlemas kohas 100% töötada, sest see kindlasti tegi selle lihtsamaks! Aga mingi hetk ikkagist väsimus võttis võimust ja unetunde jäi väheks, pangakontot oli küll tore vaadata kui ikka jõudsin neid silmi lahti hoida. Nüüd siis töötangi vaid restos, kus mul on nii äge seltskond ning kuna mu working holiday viisa on vaid 13.septembrini, siis proovin kasutada max võimalust teha nii palju tunde kui võimalik, sest varsti saan teha vaid 20h nädalas!! Mis siis edasi saab?
Tulevik. Kes veel ei tea, siis Eestisse ma ei naase niipea! Alustan hoopis õpinguid oktoobri keskpaigast! Kuna see on mu ainuke viis jääda kauemaks Austraaliasse, siis pean maksma selle ilusa summa, mis on 8500$.... Oh seda Austraaliat ja nende viisamajandust! Hetkel maksan esimese kolme kuu õppemaksu ja viisa+kindlustus+agendi tasud milleks on 3700$. Veebruaris maksan uuesti 1650$ jne. Niiet varsti on pangakonto nullis haha! Palju stressi ongi tekitanud õige töö leidmine ning just raha seivimine. Kui ma saan oma viisa enne kursuse algust, milleks on 15.oktoober siis ma ei tohi töötada. Põhimõtteliselt ma proovin taodelda viisat viimasel minutil enne oma hetkese viisa aegumist, et saada ülemineku viisa (bridging visa) ning loodetavasti saab see granted oktoobri alguses. Kui varem, siis see tähendab mitu nädalat ilma sissetulekuta. Keeruline jutt, aga vist kõige lihtsam viis selgitada, miks olen rabanud tööd! Mu algus Melbournes ei läinud just kõige paremini ning viimaks 4 ja pool kuud hiljem võin öelda, et asjad hakkavad väga VÄGA vaikselt paika loksuma!
Stressiallikas. Ma ei tahtnud kirjutada sõna depressioon, sest see on suure tähendusega ja natuke hirmutav, aga pigem olen aus endaga ja mu teekonna jälgijatega. Välismaal elamine toob küll palju ägedaid elamusi ja kogemusi, aga ka palju raskeid hetki. Kõik ei loksu koheselt paika ja ka mina sain oma õppetunnid. Olen võidelnud koduigatsusega, outsaiderina olemisega ning paljude muude raskete hetkedega. Nagu ma alguses mainisin, see võitlus deemonitega on raske olnud ja päris korralik masendus tabas mind. See külm ilm ei ole väga kaasa aidanud, stress tööotsingutega ja raha seivimisega jne. Tööl olles muidugi naeratan ja proovin olla positiivne, aga sisemiselt olen päris katki olnud ja natuke kadunud. Pole olnud ka sotsiaalmeedias aktiivne, sest ma lihtsalt ei oska olla fake ja naeratada ja postitada, kui seda tunnet ei ole. Täna oli meil ka kohtuistung sesoses selle korteriga ning asjad on võtnud palju suurema pöörde. Ma ei saa sellest siin avalikult rääkida, kustutasin just pika valmis kirjutatud teksti ära, sest kahjuks me ei saanud täna mingit võitu, veel. Asi on natuke keerulisem ja peame nüüd suuri otsuseid tegema kui kaugele sellega minna tahame.
Aga natuke ka headest asjadest! ♥
Me oleme megatänulikud mu peika perekonna tuttavale, kelle juures oleme juba üle kuu aja elanud!!! Kuna me ei leidnud koheselt uut kodu, siis tal polnud midagi selle vastu kui siin peatume. Ta ise oli juulis 3 nädalat Inglismaal perel külas ning me siis vaatasime ta kasse ja hoidsime kodul silma peal. Kui me oma tagatisraha tagasi saame, siis hakkame uut kodu otsima! Mina olengi viimased kuu aega tegelenud oma kooli kursuse valimise ja töötamisega ning mu peika võttis enda peale selle kohtuistungiga tegelemise, sest mul lihtsalt ei olnud enam energiat.
Aga mu sünnipäev! Suuuuur suuuur aitäh kõigile õnnitlejatele!!! Ma olen Eestist päris pikalt eemal olnud ning tean et olen kaugenenud, aga mul teeb südame nii soojaks, kui ikka meeles peetakse ja kirjutatakse! Raske on hoida kõigiga kontakti, kui elada nii kaugel ja ega ma pole tahtnud väga kirjutada ka, sest ei taha kurta jne ning tahaks ikka olla see positiivne Annika! Aga nüüd on asjad paremuse poole teel!
Kuna ma tahtsin Melbournest ja sellest stressist välja saada siis sünnipäev oli lihtsalt parim vabandus! Veetsime Sydneys 3 päeva ning saime eriti mõnusat ilma nautida, 26 kraadi ja vaid päike! Ma ammutasin selle väikse ajaga nii palju uut energiat ning armusin sellesse linna ja nendesse randadesse! Ideaalne linn elamiseks, kui tahad liita
beach ja
city elustiili. Teisel päeval juba me pidasime maha kaks pikka vestlust, et kas peaksime kolima, aga kuna meil on siin liiga palju asju pooleli ning meil mõlemad hästi maksvad tööd heade inimestega, siis otsustasime ikka Melbourne jääda. Mul on nii palju pilte jagada aga pole olnud aega, sest reedel oli mu kohviku sulgemispidu ning nädalavahetuse veetsin tööl. Nüüdsest töötan vaid ühes kohas ning aega endale on palju palju rohkem. Ma tahan uuesti trenni hakata tegema, liiga käest ära lasknud ennast juba ning samuti proovin olla sotsiaalmeedias aktiivsem! Tegin omale sünnipäevakingiks uue telefoni- Samsung S9! Lõpuks ometi
epic kaameraga telefon ning proovin hakata ka rohkem videosid tegema! Tunnen end nagu uue inimesena! Päike ja puhkus teeb ikka imesid hehe! Ma olin eriti õnnelik ka selle üle, et sain lõpuks uuesti kanda märtsis soetatud päikesekleiti, mis oli mul siin kapis juba liiiiga pikalt seisnud! See oli nüüd ikka korralik
life update! Ja see oli vaid lühiversioon haha! Loodetavasti asjad hakkavad sujuma nüüd või siis panen need asjad ise sujuma! Varsti on siin ka kevad ning loodetavasti saan oma
student viisa kergelt kätte ilma probleemideta ning 15.oktoobrist alustan sotsiaalmeedia turunduse kursusel! Tuleb olla positiivne ja nautida elu, sest see on ainuke võimalus! Vaikselt planeerin ka juba uut trippi ning see riik on olnud minu unistuste sihtkoht juba aastaid! ;) Aitab sellest talvemasendusest haha! Mõnusat suve jätku mu kõigile lugejatele ja loodan et mõistate mu olukorda ning miks olen kadunud olnud!
Palju õnne ka mu armsale Eestile! Xx
