MY BOYFRIEND GOT THE BIGGEST LIFE LESSON E V E R

Ja mis see life lesson siis on? Hoia oma asjad organiseerituna! Ja mis mina õppisin: "usalda aga kontrolli"! Eile lendas mu peika siis Perthi, et lõpetada ära oma 5 (!!!) puuduvat farmipäeva!!! Kuidas asjad siis sellise pöörde võtsid? Nimelt eelmise nädala alguses otsustas ta lõpuks taodelda oma teise aasta viisat (esimese aasta viisa saab läbi sel reedel), farmipäevad sai ära lõpetatud juba oktoobri lõpus (tema arvates) ning kahjuks ta ei saanud viisat 2 minutiga nagu mina, hoopis pandi bridging viisa peale ning immigratsiooni kodukal on tema avalduse juures investigation time 18-36 päeva.  Alguses mõtlesime, et noh mis seal ikka, las uurivad, farmikad ju tehtud ja igatepidi õigus jääda Austraaliasse teiseks aastaks ja lugesime neid farmikaid igat erinevat moodi kokku ja saime kogu aeg erinevaid numbreid. Mõtlesime riskida ja lasime asjal olla. Reedel tulin töölt koju ja ma pole oma peikat kunagi niiviisi stressis näinud, sest ta oli telefoni otsas immigratsiooniga, kes kinnitas kahjuks tema kartusi ning tal on puudu paar päeva. Kuna viimased 3 aastat on reeglid karmimaks läinud, siis nad reaalselt kontrollivad su palgalipikuid ning "reeglite järgi" peaksid iga päev töötama 8tundi, et saada täispäev kirja. Siin nende seadustega on üldse nii ja naa, sest kõik räägivad erinevat juttu ning väga raske on aru saada, keda kuulata. Valitsus paneb reeglid ja miinimumpalgad jne ning farmerid ei taha neid täita ja vaesed backerid on kõigega nõus, et saada need 88 päeva kirja ning garanteerida teine aasta Aussis. Aga kahjuks kõik asjad ei lähe enam nii kergelt läbi. 

Terve reede õhtu mõtlesime välja igasuguseid plaane, kontakteerusime kõigiga, kellel oleks mingeid farmikontakte Victoria osariigis, aga kes tahab kedagi tööle võtta 5-ks päevaks? Sellist asja enam väga ei eksisteeri, et keegi need "ära kirjutaks".  Kuna me mõlemad jõudsime otsusele, et ta lihtsalt peab ära tegema need 5 puuduvat päeva, siis ta otsustas kontakteeruda selle vana hea maasikafarmiga ning omanik oli lõpuks nõus ta tagasi võtma, aga tingimusel et teeb 2 nädalat! Eile siis saatsingi peika lennuki peale ja ta ise ka ei usu, et on tagasi seal maasikafarmis, kuhu arvas et mitte kunagi oma elus jalga tõstma ei pea hahaha!!! See on ikka korralik huumor! Väga kallis nali küll, sest lennukipiletid olid kirvehinnaga ning ta kaotab ka kahe nädala palga siin Melbsis, aga õnneks ta boss siin on nii okei, et võtab ta koheselt tagasi. Loodetavasti ta saab ikka sealt farmist peale oma 5 tehtud päeva ära! Saabki meelde tuletada neid hetki, kuidas me esimest korda seal kohtusime hehe! 

Võib-olla saab ta oma viisa koheselt ja ei uurita midagi, aga parem karta kui kahetseda, sest reedel saab ta esimese aasta viisa läbi ning selleks ajaks on tal tehtud täpselt 88 korrektset farmipäeva ning probleemi ei peaks olema. Kui ta ei oleks neid farmikaid nüüd tegema läinud ja kui ta viisataotlus oleks tagasi lükatud, siis poleks enam midagi teha olnud. Tagasi Euroopasse? Me mõlemad oleme olnud nii kindlad siia veel aastaks jäämisega, et selline asi tõmbas ikka jalad alt ära. Mis seal ikka, kannatab ära need paar päeva, korjab oma maasikaid nüüd ja sai korraliku õppetunni, et ei jäta nii suure tähtsusega asju viimasele minutile ja organiseerimata haha! Ta on mul vahel natuke udupea, aga nüüdsest on KÕIK paberimajandus minu käpa all! :D 

Õnneks kogu see situatsioon leidis lahenduse paari tunniga ja ma olen nii õnnelik, et meil on lihtsalt nii hea koostöö ning suhe, kus mõlemad toetame teineteist ja leiame lahenduse kõigele. Ei oskaks paremat partnerit soovida, kellega oma elu jagada!

***

And his life lesson? Keep your life organised haha! And what I learned? Trust but check! So yesterday my boyfriend packed his stuff and flew to Perth to finish his 5 (!!!) missing farm days! How  the hell did things end up like that? Well that's a bloody good question! 

So last week he finally decided to lodge his second year visa application, he had finished 88 farm days by the end of October (at least he thought) but sadly he didn't get his second year visa in 2 minutes like me. Instead, he's been put on bridging visa and they will investigate his application (18-36 days). At first we thought, well fuck it, let them investigate, he has done farm days and everything should be fine.  All the websites and forums give so much different information, so we just decided to leave it. When I came home from work on Friday, I've never seen my boyfriend that stressed! He was on the phone with immigration and they confirmed his biggest nightmare, what was not completed 88 days!!! Australian laws are bullshit, everybody are telling the different story and it is very hard to figure out what is the right answer. It sucks that they use backpackers so much, they make those "awesome" laws, like how many hours and days you have to do, what minimum wage you should earn, what are fair laws etc but no farmer is paying you that fair wage or give fair conditions! So thats why I would never live in that country, because all that hassle is just not worth it! 

We spent hours on Friday night to figure out the solution and tried all the contacts around Melbourne/Victoria, but who wants to hire somebody for 5 days? We quickly realised that it ain't gonna happen and he had to find a legit farm, where he will get his payslips etc, so he had to contact his old farm, famous strawberry farm where we met too haha! Finally this owner agreed to take him back, but on a condition of working there for 2 weeks. So yesterday he flew back and today he was already picking strawberries, he also couldn't believe that he had to go back there, a place he hated so much haha! What a life lesson! Very valuable and very expensive one, because the flight already was so expensive, +he will loose his 2 weeks pay here in Melbourne, but luckily his job is waiting for him. He called me today and said that he actually earned pretty good money on that farm, compared to last year. :D So we won't be in minus at least! Hopefully he can come home in 5 days and don't have to do 2 weeks! ;) At least he can relive all those memories how we first met there! If you didn't know, our love story started there, whilst picking strawberries haha! 

Anyways, maybe the immigration even won't check his visa, but better be safe than sorry! Not good idea to risk something like that! If his visa would have been denied Friday, we would be out of options and hope he won't get investigated. His first year visa runs out in 4 days and by that time he should have exactly 88 correct farm days and I don't see a problem, why he wouldn't get that. All these months we've been focusing on staying in Australia for another year and this problem really didn't occur my mind. Going back to Europe, like in a month? No way! We aren't ready yet to go back so hopefully everything goes well! So he just has to suck it up, do those days and at least got a valuable life lesson haha! From now on, I am the organiser in this relationship! :D 

Luckily we found a solution only in few hours and I am so happy to be in a relationship, where we support and balance each other and always find a solution. No matter what challenges life throws at us, I know we can get through it all, together! Could't imagine a better partner to share my life with! 

0

EXPLORING MELBOURNE SURROUNDINGS

Laupäeval rentisime auto, et avastada kuulsat Phillip saart, mis on Melbournest 1,5h kaugusel ja väga populaarne getaway igal aastaajal! Kui hea oli saada linnast välja ja nautida loodust! See on koht, kuhu kindlasti peab tagasi minema suvel, sest need rannad olid nii ilusad! Ma ei tea kuidas osad suutsid seal vees olla ja surfata! Mul peaks seljas olema vist 10 wetsuiti. :D Kreisi oli ka vaadata ookeani kaugustesse ja mõelda, et järgmine maa/manner on Antarktika (ok, tegelt on ka Tasmaania seal haha aga you get the point) ning kuna me just lõpetasime "Blue Planet" sarja, siis see oli nagu eriti aktuaalne. (Kes ei ole näinud, vaadake!) Globaalne soojenemine ning plastiku kasutamine on nii igapäevane teema, seega loodan et paljud teevad oma valikuid teadlikumalt. Ma olen juba ammu kilekoti vastane, aga kahjuks Austraalia on sel teemal väga maha jäänud ning kõik pakivad oma toitu nendesse hallidesse kilekottidesse, mis on muidugist tasuta. Finally nad hakkasid mõtlema ning 20-ndast juunist peab kilekottide eest maksma hakkama! Väike samm vähemalt! Ma vean kogu aeg oma riidest poekotti kaasas ja noomin oma peikat ikka sajaga kui ta selle halli kilekotiga koju tuleb haha.  Samuti ei söö ma juba  peaaegu 2 aastat (?) punast liha ning paar kuud olin ka täiesti kana vastane, kuid nüüd vahel ikka luban seda omale, sest muidu minu ja peika koos kokkamist ei eksisteeriks. Mitte et see praegugi olemas oleks haha! Proovin alati valida vegetarian toitu või siis kala kana asemel. Ma arvan et me kõik saame anda väikese panuse ja vähendada plastiku olemasolu! Näiteks vaheta oma plastik hambahari bambuse vastu ning ära haara kõrre järgi. Lihtsad pisikesed asjad! Okei ma kaldusin oma Phillip saare teemast väga mööda, aga minu jaoks on looduse/loomade kaitsmine alati olnud nii südamelähedane teema. 

Kuna see saar on kuulus "pingviinide paraadi" poolest siis terve päev mõtlesime et lõpetame oma päeva sellega, kuna nad tulevad päikeseloojanguga ookeanist oma söömingult tagasi "koju". Kohale jõudes saime kõik nagu puuga pähe ja olime veits üllatunud kui nad küsisid selle eest 26$, sest see on ju wildlife. Kuna me olime sinna jõudnud liiga hilja ja n-ö need "vaatekohad" olid ära võetud siis otsustasime selle hoopis vahele jätta ning vaatasime teiselpool saart imeilusat päikeseloojangut! Tegelt kahetsesime kõik, et ikkagist ei teinud seda, aga no ongi põhjus tagasi minna ja soovitavalt nädala sees! ;) Loodetavasti näeme siis ka humpback vaalasid, sest maist oktoobrini liiguvad nad põhja poole soojematesse vetesse! Samuti saab seal näha hülgeid, aga selleks peab paaditripi võtma. Ehk siis Austraalias on võimalik näha ikka kreisit wildlife, aga selleks peab ka natuke õnne olema ja raha hehe! ;) 

***

On Saturday we hired a car to explore Melbourne surroundings and we headed to Phillip Island, what is known as very touristic getaway. Even tho we have winter here, it was so lovely to be in the nature and close to ocean! We even saw some wildlife but no humpback whales or dolphins. :(  Right now they are travelling towards north and may to october is perfect timing to spot them! Phillip island is also known for "Penguin Parade", where thousands of penguins come "home" in the dark after their busy day of feeding in the ocean. It was Saturday night and quite busy there and we were so surprised that they asked 26$ for it! We all thought that it's gonna be for free haha!  Anyways we decided to skip that because we were way too late and afterwards regret it haha! At least we witnessed amazing sunset! I really wanna go back to this island because all the beaches were amazing. I can't understand how some people were able to surf, I think I'd need like 10 wetsuits haha! I'm gonna wait until summer! 

1

WHY I QUIT MY JOB

Jagasin 2 nädalat tagasi uudist instagramis, et tulin töölt ära ning pole ammu nii õnnelik olnud! Aitas sellest emotsionaalsest karussellist, mis see töö põhjustas! Kui ikka ei sobi kuhugi, siis ei tasu end muutma liiga palju ka hakata, et sobiks! Ma kirjutasin siia ka varasemalt pika postituse, kuidas tundsin end outsaiderina seal restos töötades ja see kahjuks väga palju ei muutunud. Proovisin olla positiivne ja panna see kõik selja taha, aga kui 2 manageri ikka pidevalt nähvavad ja rikuvad su tuju, siis üks hetk muutus see väljakannatamatuks. Samuti tundus, et ainuke viis nendega hängida oli iga päev peale tööd dringitada, aga kahjuks see pidev alkohol ei sobi minu eluviisiga kokku. Ma olin ka ainuke, kes ei suitsetanud ning iga nädalavahetus nendega ei pidutsenud... 19.mail oli seal üks vahejuhtum, mis muutis minu suhtumist ja mõnes mõttes ka avas mu silmad, et miks ma ikka siin töötan? Ma olen eestlane, minu emakeel ei ole inglise keel ja kui mõned inimesed, ennekõike manager, teeb sinu keelelise oskuse kohta nalja, siis asi lihtsalt ei ole väärt enam minu energiat. Ma ausalt teen vahet naljal ja lõõpimisel ning naeran isegi kaasa kui panen pange, aga kui sa tunned et see nali on 100% õelus, siis tuleb lihtsalt ära jalutada. Kui ma oma peikale sellest rääkisin siis paratamatult tulid ka pisarad ja taaskord sain aru et see töökoht ei ole mulle. Otsustasin lahkuda töölt, veetsime järgmise päeva 12 apostli juures ning eks ikka olid mul ka kahtlused, sest mul ei olnud uut tööd ootel.  Kui esmaspäeval tööle läksin, rääkisin peajuhatajaga ausalt kõigest ning MIKS ma ära lähen. Kuidas ma lihtsalt ei sulandu sinna, erinevad nähvamised ning need keelega seotud vahejuhtumid. Ta oli väga mõistev ja vabandas ette ja taha, et ma üldse sellises olukorras pidin olema ja proovis leida lahendust, et äkki ikka jääksin ja ta räägib teiste juhatajatega. Aga ma arvan, et see oleks tekitanud veel rohkem ebamugavust ning otsustasin koheselt lahkuda. Võib-olla oli aeg, et keegi ütleks seal ausalt asju välja ning tegin oma viimase vahetuse järgneval päeval. Koheselt teadsid sellest kõik ning osad managerid/supervisorid tulid mu juurde ja ütlesid, et kui kahju et ära lähen ning ka nemad on märganud erinevaid nähvamisi paljude inimeste vahel ja kuidas see on tekitanud halva vibe tööl. Seal töötamist alustades poleks ma ealeski uskunud, et asjad sellise suuna võtavad. Võisin küll kaotada ühe oma sissetulekutest, aga vastutasuks sain tagasi oma heaolu.

Nüüdseks on 2 nädalat möödas ja mul ei ole enam sellist stressi. Töötan hetkel vaid kohvikus, kuid hakkan homsest uut tööd otsima, sest kahjuks kohviku palk on lihtsalt nii-nii madal et end ära ei elata, aga vibe seepoolest rõõmus ja vaba. Ma arvan et paljud välismaal eestlased on olnud minuga sarnases olukorras. Vahel peab riskima ja ei tasu kannatada, sest alati saab uue töö leida. Ma ei tulnud siia mingit karjääri tegema, tahtsin vaid raha teenida et samal ajal reisida ja avastada Austraaliat. Igal asjal on piir ning olen tänulik iseendale, et suutsin sellest üle olla ning tegin lõpparve enne kui oleks liiga hilja olnud! Tänu töölt lahkumisele tekkis lõpuks vaba aega ning sain üks päev kokku ka teise Melbournes elava eestlasega Anna-Mariaga, kellega tegime ka natuke klõpse! Tunnen end nüüdseks jälle iseendana ja pakatan energiast! Laupäeval käisime ka Phillip saarel ning nii mõnus oli jälle ookeani ääres olla! 

***

2 weeks ago I shared news about quitting my job on instagram. Finally I am sharing the reasons behind it. From the beginning I had always felt like an outsider working there and things didn't change much. I tried hard to fit in, but sometimes I felt that the only way to be friends with them is to have a drink every night after work... But this just isn't for me, I care about my health and I don't think it's worth it to change yourself because of fitting in.  I tried to stay positive and not notice the bad vibe because I really needed the job and money, but I also have limits and some managers were always snapping at me, it really put me down. One of them also made a joke about my english skills and this really was the limit for me. I went home and felt I just couldn't take it anymore and my boyfriend was very supportive and also encouraged me to make a change, what I was so afraid of... Obviously because of losing my income, but this little situation opened my eyes and I understood that I came here to travel, not to make a career and really shouldn't feel anxious about going to work.  I took a decision to quit this job and move on. I went to work and talked to head manager honestly about everything and why I am leaving. He was very surprised about my decision but he totally understood my reasons. He was really sorry that I had to go through all that and apologised a lot. Next day I did my last shift and everybody knew about it and came to me and said how they felt the same when they started and how hard it was to fit in. Most of the staff were really nice but I needed to move on and quit stressing about work and take a decision towards happiness. At the end of the day, I didn't come here to make a career in hospitality. I just wanna work somewhere where is a good vibe, fun people and I could save some money to travel Australia. That's all.  

I am happy with my decision and I continued to work at the cafe, so at least I have some income but from tomorrow I am back with the job hunt and hopefully will be successful. Some time ago I also met up with fellow Estonian who lives in Melbourne and we shot some photos! It was so nice to be behind and in front of the camera! ;) I really feel like myself again and getting back on track with my life! 

1

WHEN MELBOURNE GIVES YOU SUN, GO TO ZOO

Kuiiii tore oli eelmine laupäev! Üle pika aja oli taas päikeseline ja soe ning otsustasime lõpuks külastada loomaaeda, kuhu olime tahtnud jõuda märtsist alates! Nägime nii palju ägedaid loomi ja kalasid, keda varasemalt vaid telekas kohanud. :D Mu lemmikud olid orangutanid, kes kiusasid oma ema hehe! Seal oli ka ala, kus leemurid jooksid vabalt ringi ja nad on ikka nii lahedad loomad! Jagasin ka instagramis uudist, et tulin töölt ära (kirjutan sellest pikemalt, kuna see on pikk jutt) ning tänu sellele on mul hetkel laupäevad vabad olnud, mis tähendab et saan peikaga aega veeta! Täna rentisime samuti auto ning oleme teel Philip saarele! Suurlinnas elamine on tore, aga ma igatsen ookeani ja loodust!

***

How awesome was last saturday! Finally we made it to Melbourne Zoo! We've been planning to go there since we moved here... We saw so many cool animals and my favourite were little orangutans who were annoying their mother haha! They also had an area called "lemurs island", where lemurs ran around freely and you could see them up close. They truly are one of a kind animals! It's such a great feeling to have Saturdays off and spend time with my boyfriend. As some of you know,  I quit my job at the restaurant. Main reason was my own happiness, but I will tell you more about it in next post! Today is gonna be another great Saturday because we rented a car and are right now on our way to Philip Island! I really love living in a city but I miss the ocean and I need to be in nature time to time!

0